2025. aasta Eesti meistrivõistlused on nüüd möödanik ja vaatamata ühe võistlusosa tühistamisele on selgunud riigi meistrid. Spordi lahutamatu osa on õnnestumine aga samas ka ebaõnnestumine ning seda mõlemat oli kolme päeva jooksul ohtralt.
Heidame nüüd pilgu peale kaheksale kõige suuremale õnnestujale, arutleme miks just nemad on tabelisse valitud ja puistame põnevaid fakte veel sisse.
1. Ralf Tribuntsov
2025. aasta Eesti meistrivõistluste MVP auhinna ehk kõige väärtuslikuma "ujuja" tiitli saab ühehäälselt anda Ralf Tribuntsovile. Tänavu juba kahel korral 50 m vabaujumise rahvusrekordit kohendanud 30-aastane ujuja sai sel alal kirja "ainult" kõigi aegade teise aja (22,15), kuid ujus sellegipoolest kaks Eesti rekordit.
Ta viis enda 50 m seliliujumise tippmargi 24,87ni, parandades kahe sajandikuga eelnevat rekordit. See on muide esimene kord, kui Eestimaa pinnal ujuti seda ala alla 25-sekundi. Rekordnumbrid paranesid ka 100 m vabaujumises, kus uus tipptulemus on nüüd resultaadiga 49,39. Ralf jõudis ka kahe särava verstapostini, nimelt on ta ujunud nüüd 51 Eesti rekordit ja ületas 60 kuldmedali piiri riigi meistrivõistlustel.
Tegemist oli Ralfi kolmanda võistlusega sel hooajal ja seni on ta igal korral kirja saanud rahvusrekordi. Suurim proovikivi ehk MM on kavas kuu pärast ning stabiilsus sisendab kahtlemata enesekindlust, et eestlane teeb vähemalt oma ära. Poolfinaal on praeguste standardite järgi rohkem kui tehtav, finaal nõuab veel ühe lisakäigu sisse panemist.
2. Maria Romanjuk
Augustis 29. sünnipäeva tähistav Maria Romanjuk valis tänavu võrdlemisi kerge võistlusprogrammi. Üheks põhjuseks asjaolu, et alles mõned päevad enne Eesti meistrivõistlusi, ujus ta kõrgete kohtade nimel Hispaania parimate veeloomadega. Siiski sai ta kaela kaks kuldset autasu ning on nüüd karjääri jooksul võitnud 157 Eesti meistritiitlit. Sellest enamat ei ole suutnud mitte ükski eestlane, olenemata spordialast!
Romanjuk on nüüd tavabasseinis pälvinud 57 individuaalset kuldmedalit, mis on peaaegu poole rohkem kui teisel kohal paikneval ujujal. 13-aastaselt karjääri esimesed Eesti meistrivõistluste kuldmedalid pälvinud Maria, on alates aastast 2009 võitnud igal aastal vähemalt ühe kuldmedali. See on päris pöörane statistika.
200 meetri rinnuliujumises triumfeeris Maria 13. korda. See on samuti märgiline saavutus, sest ükski teine Eesti ujuja läbi aegade, ei ole ühel alal olnud nii võidukas kui tema. Mis edasi? Nüüd timmib Maria vormi MMiks ja proovib Eestit uhkusega esindada maailmaareenil.
3. Margaret Markvardt
Pärast nelja aastast vaheaega oli Margaret Markvardt taas Eesti meistrivõistluste stardis. Vahepealsel ajal end USAs mõnusalt sisse seadnud 25-aastane ujuja on tänavu olnud elu parimas hoos, mille krooniks on olnud 100 m liblikujumise tippmark 1:00,25.
Eesti meistrivõistlustel pälvis ta kolm individuaalset kuldmedalit ja oli selle näitajaga kõige edukam naisujuja. Parima individuaalse soorituse sai ta kirja 100 m seliliujumises, kus ajaga 1:03,08 kohendas ka isiklikku rekordit.
Ajalooliselt olid Markvardti kolm kuldmedalit samuti märkimisväärsed. Enne võistlusi jagas ta Eesti tavabasseini meistrivõistluste kõigi aegade edetabelis kaheksandat kohta kuldmedalite arvestuses. Lisades juurde kolm kulda on Margareti nimel nüüd 26 indviduaalset meistritiitlit, mis tõstab ta tabelis jagama kuuendat positsiooni. Kui Margaretil on tahtmist, siis edetabeli teise koha (30 kuldmedalit) võib ta ületada järgmise kahe aasta jooksul.
Tasub välja tuua ka Margareti kõik Eesti meistritiitlid, nii lühirajal, tavabasseinis kui ka teateujumistes. Neid kuldmedaleid on tal kokku nüüd 82. Tavabasseinis on nendest võidetud 46 kuldset autasu.
4. Siim Kesküla
Siim Kesküla käekäik Eesti meistrivõistlustel oli huvitav, nagu olid ka tema tulemused. Juunioride vanuseklassis tuli individuaalseid kuldmedaleid hulgi, aga täiskasvanute konkurentsis jäi ta löömatuks 100 meetri seliliujumises ajaga 57,81.
Kesküla pälvis veel mitmeid hõbemedaleid ja koju minnes oli auto tagumine stange medalite kuhjast peaaegu vastu maad. See ei ole siiski põhjus, miks Siim antud tabelis on. Peamine põhjus on 100 meetri vabaujumise aeg 50,69.
Selle tulemuse sai kümne päeva pärast juunioride EMil startiv tartlane kirja eelringides. Finaali ta ei ujunud. Oluline on see tulemus mitmel erineval põhjusel: 1) Siim kordas enda isiklikku rekordit ehk ta on enne tiitlivõistlust heas löögihoos 2) juunioride EMil võib selle ajaga mõelda kohast poolfinaalis. Eesti meesjuunior jõudis viimati 100 m vabaujumises poolfinaali (11. koht) aastal 2017, kui sellega sai hakkama Kregor Zirk. Finaalis on eestlane ujunud korra - 1989. aastal saavutas Indrek Sei hõbemedali.
5. Maari Randväli
Juunioride EMiks võttis Eesti meistrivõistlustel hoogu ka Maari Randväli. Kuigi ta võistles vägagi tagasihoidliku programmiga - startis ainult ühel individuaalsel alal -, siis teenis kuldmedali 200 m seliliujumises. Maari oli ka noorim sportlane, kes tänavu Eesti meistriks krooniti, kuigi tuleb tõdeda, et 16-aastaseid riigi meistreid oli tänavu päris mitmeid.
Maari vormist saime parema pildi 100 m seliliujumises, mille ta tegi teateujumise sees. Aeg 1:02,28 tähistab Eesti kõigi aegade paremuselt üheksandat aega ning on vaid 26 sajandiku kaugusel eestlanna isiklikust rekordist. Ka Eesti rekord ei olnud kaugel - 43 sajandikku.
Kuigi U18 vanuseklassi Euroopa edetabelis on Maari hetkel 18. kohal, siis tuleb arvestada, et tiitlivõistlustel saavad ujuda ühest riigist ainult kaks sportlast. See tõstab Maarit virtuaalselt neli kohta, aga vahed on väga väikesed. Finaal on juunioride EMil tehtav, kuid arvestada tuleb seal palju tegureid, sealhulgas seda, et võistlus toimub välibasseinis. Väikesed detailid saavad määravaks ning Maari tõestas Eesti meistrivõistlustel, et esimese Eesti naisjuuniorina sel alal finaali murda ei ole võimatu!
6. Christopher Palvadre
Meeste rinnuliujumise distantsidel tegi kübaratriki Christopher Palvadre ehk võitis kõik kolm kavas olnud ala. Viimased aastad USAs Oaklandi ujumistiimi ridades treeninud Palvadre jõudis kõigil kolmel alal ka isikliku rekordini.
50 meetri sprindis suutis ta vastu ootustele võtta Ralf Roose skalbi, kes eelujumistes sai kirja 28,07, mis tähistas Eesti kõigi aegade 10. tulemust. Finaalis näitas Palvadre külma närvi ja ajaga 28,29 pälvis kindla võidu.
Säravaimaks ujumiseks võib pidada 100 m rinnuliujumist, kus Roosega heideldi tõmme tõmbes. Palvadre pikad käed sirutasid end esimesena vastu seina ja tulemuseks 1:02,51. Viimati ujus eestlane seda distantsi kiiremini aastal 2022, huvitaval kombel oli see just Roose, kes finišeeris karjääri paremuselt kolmanda ajaga 1:02,57.
200 meetri rinnuliujumises oli stsenaarium samasugune. Palvadre ja Roose olid klass omaette, aga finišis napsas just esimene neist kuldmedali. Palvadre oli enne tänavust meistrivõistlust vaid korra, 2022 aastal 400 m kompleksujumises, tulnud tavabasseinis Eesti meistriks.
7. Miriam Jürisoo
Kui alistada 41 aastat vana vanuseklasside rekord, mis kuulus ema nimele, siis on ilmselt kohustuslik lisada õnnestujate nimekirja ka Miriam Jürisoo nimi. 1984. aastal ujus toona Triin Kitsel 200 m liblikat ajaga 2:19,26 ning kuigi Miriam on olnud sellele ajale väga lähedal, siis täistabamus tuli alles nüüd.
Miriam puudutas finišiseina ajaga 2:19,08, mis on muide Eesti kõigi aegade paremuselt kümnes resultaat. Nüüd jääb püüda veel ema isiklik rekord 2:18,37, mis püsis täiskasvanute rahvusrekordina 23 aastat (1987-2010).
Eesti U18 vanuseklassi rekord on nüüd Miriami nimel ja tema ema Triin jätkab U16 vanuseklassi rekordiomanikuna. Üpris haruldane pilt. Ühtlasi kaitses Miriam enda mullust Eesti meistritiitlit ning on tavabasseinis nüüd 2x riigi meister. Mitu kuldmedalit võitis 200 m liblikas ema Triin? Viis, ehk natuke veel minna.
8. Richard Kivirand
Õnnestujate nimekirja lõpetuseks ujuja, kes ehk ei ole veel nii tuntud, kui eespool mainitud sportlased, aga Eesti meistrivõistlustel jõudis Richard Kivirand saavutuseni, mis on paljudele olnud seni püüdmatu.
Aastal 2012 sündinud Richard, vanuse osas saab igaüks ise matemaatilise tehte teha, pälvis Eesti meistrivõistluste medali. Ei, mitte noorte vanuseklassis, kuigi ka seal sai ta kolm aastat vanemate poistega konkureerides kuldmedali. Kivirand saavutas täiskasvanute seas hõbemedali 200 m seliliujumises.
Kui naiste puhul on seda viimasel kümnendil ette tulnud päris mitu korda, siis meeste seas olla nii noorelt medalil on märkimisväärne saavutus. Tõsi, meeste 200 m seliliujumise üldine tase ei ole väga kõrge, aga Kivirand sai kontrollida ainult enda sooritust ja medali võitmiseks parandas ta isiklikku rekordit 4,5 sekundit.
Mõned huvitavad faktid veel: Kivirand on Euroopa kõige kiirem kuni 13-aastane poiss tänavusel hooajal nii 100- (1:01,92) kui ka 200 m seliliujumises. U14 vanuseklassis on ta 200 m distantsil seitsmes ja U15 poiste seas 50. kohal.
Ja kui see juba iseenesest mõistetav ei olnud, siis Kivirand oli tänavustel Eesti meistrivõistlustel kõige noorem individuaalne medalist. Hoidke sellel noormehel silm peal!