Otse põhisisu juurde

TOP 5: Maikuu kõige loetumad PriitSwim artiklid


Esimene suvekuu ongi kätte jõudnud ja see tähendab ühtlasi seda, et aasta esimene ujumise tiitlivõistlus on peagi ukse ees. Enne seda tuleb reastada maikuu viis kõige loetumat PriitSwim artiklit ja seekord napsab üllatuslikult esikoha väga populaarne uudis. 

Nagu traditsiooniks saanud, siis võistluste linkide kogumit edetabelisse ei arvesta, kuid on hea meel, et nii paljud inimesed erinevate võistluste vastu huvi tunnevad. Maikuu TOP 5 koosneb uudistest, persooniloost, aga ka ujumis-podcasti "Vastuvoolu" põhjal lahti kirjutatud loost. 

Kuigi esimesed neli artiklit on teistest veidi eraldunud, siis ülimalt tasavägine heitlus oli kohtadel 5-13, kus praktiliselt võiks kõik artiklid tabelisse panna, sest loetavuse vahed olid äärmiselt väikesed. Aitäh suure huvi eest ning proovime taset veelgi kergitada! 


Tabeli viiendalt realt leiame Ralf Tribuntsovi ja artikli tema valikutest suvise MMi eel. Hiljuti Londonis peetud mõõduvõtul sai 30-aastane Tribuntsov kirja rahvusrekordi 50m vabaujumises (22,07) ja säras ka 50m selili- ning liblikujumises. 

Artiklist saab teada, et mis aegu peaks mees suvel peetaval MMil näitama, et lahti murda finaaliuks. Kas oleks mõistlik võtta "soojendusala" tiitlivõistlustel ja kui palju on kaalul rahaliselt. 


Ujumis-podcast "Vastuvoolu", mis ilmub iga kuu esimesel kuupäeval, on tore projekt, mida me Kregor Zirkiga üheskoos teeme. Olgu saladuskatte all öeldud, et 1. juuli saates on meil järgmine külaline, kes avaldab päris suure saladuse. 

Antud artikkel on ümber kirjutatud meie vestlusest ühe Eesti läbi aegade parima ujuja Indrek Seiga. Pika ja sisuka vestluse käigus oli Sei aus ja otsekohene ning erinevalt paljudest sportlastest ei ajanud mulli, vaid rääkis asjadest otse. Selle käigus puudutasime ka dopingu teemasid ja kuidas talle Nõukogude Liidu koondise laagris anti iga päev 17 tabletti peo peale. Mis edasi sai - loe ja saa teada! 


Kolmas kõige loetum artikkel maikuus on persoonilugu Tartumaa parima naisujuja Ksenia Bažanovaga. Lugejad on persoonilood väga positiivselt vastu võtnud ja loetavus on väga kõrge. Suureks põhjuseks on huvitavad persoonid ja Ksenia selleks kahtlemata on.

Lugu lugedes saab teada tema esimesest kokkupuutest ujumisega ning kuidas ta selle spordiala juurde jäi. Ta pajatab suurimatest võitudest, aga ka kaotustest. Puudutame ka tema mitmekülgsust ja räägime tulevikust. Pikk ja põhjalik lugu Eesti ühe parima noorujujaga, kes kindlasti hämmastab meid tulevikus veel suurepäraste resultaatidega. 


Maikuus tuli Leedu ujumise superstaar Ruta Meilutyte välja süüdistustega enda endise treeneri Jon Ruddi vastu, kus heitis talle ette kiusamist ja negatiivse treeningkeskkona loomist. Kogu saaga rullus lahti eelmise kümnendi keskpaigas, sest 2016. aastal Meilutyte ja Ruddi koostöö lõppes. 

Samal ajal treenis Inglismaal ka Eesti parim meesujuja Kregor Zirk, kes avaldab enda perspektiivi toimunust. Kirjeldab, mis suhted oli temal treener Ruddiga ja kuidas läbisaamine leedulanna Meilutytega. 


Ehk veidi üllatuslikult on maikuu kõige loetum artikkel Margaret Markvardtist, kes maikuu alguses sai hakkama väga ilusate esitustega USA-s. Ülemäära suur üllatus see siiski ei ole, sest lugejate huvi USA-s olevate eestlaste vastu on olnud terve aasta vältel kõrge. 

Markvardt pani Fort Lauderdale's toimunud mõõduvõtul kokku ühe elu parima võistluse. Ta ujus isiklikud rekordid 50m selili- ja liblikujumises. Säravaim ujumine tuli 100m liblikujumises, kus ta sai kirja 1:00,25 ja ei jäänud palju puudu, et ta oleks teise Eesti naisujujana alistanud sel alal minuti piiri. Siiski on tegemist Eesti kõigi aegade seitsmenda tulemusega ja kiirem on kodumaal olnud vaid Triin Aljand. 

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.