Ujumis-podcasti "Vastuvoolu" teises saates käis Kregor Zirkil ja Priit Aavikul külas tiitlivõistluste medalist, kolmekordne olümpialane, 72 Eesti rekordit karjääri jooksul ujunud Indrek Sei, kes rääkis avameelselt, et kuidas Nõukogude Liidu koondise kandidaatide laagris anti iga päev 17 tundmatut tabletti.
"Mul on see väga hästi meeles. Iga päev saime 17 tabletti ja ma kogusin need kõik kokku, sest ei julgenud ühtegi võtta. Üks minu iseloomu vigadest või eelistest on see, et asjadest mida ma ei tea, siis neid üritan vältida. Hirm ja ebakindlus tekib teadmatusest. See oli minu jaoks uus asi ja Eestis ei käskinud mul keegi mingeid tablette võtta," meenutas endine tippujuja.
Üheksal korral Eesti parimaks meesujujaks valitud Sei rääkis, et Nõukogude Liidu koondise laagris keegi pealt ei vaadanud, et tabletid võetud oleks. "Keegi ei vaadanud kõrvalt, et vaata sa nüüd võtad. Neid tablette kogunes kolme nädala jooksul nii palju, et kogusin need vanaema poolt antud piima kilekotti ja laagri lõpus oli see nii täis, et ei saanud pealt kinni panna," muigas 1989. aasta juunioride EM-il 100m vabaujumises hõbemedali teeninud sportlane.
"Ma tõin selle pakikese Tallinnasse lõpusks, et näidata mis värk see on," lisas Sei. Mina enda nooruse ajal tegelikult ei kuulnud sellist sõna nagu "doping". Mul on üldiselt üpris savi, kes mida teeb. Ja meie spordikuulsused, kes on vahele jäänud. See on valikute küsimus. Kui tahad tippu välja jõuda või kuldmedalit saada, siis see on spordis avalik saladus, et tuleb menüüd vahetada. Sa mängid nende reeglite järgi, mis sa arvad, et tippu jõudmiseks õige tundub olevat."
Korra mõtlesin, et äkki oleksin mina ka olümpiavõitja
Esimese Eesti ujujana kolmel olümpial osalenud Sei räägib, et 2014. aastal lahvatanud erinevad dopinguskaandalid panid ka teda esmakordselt spordi puhtuse üle mõtisklema.
"Siis ma esimest korda mõtlesin elu jooksul, aga pekki, kui sport oleks ikkagi puhas nagu mina end spordis nägin ja kuidas põhimõtetele kindlaks jäin, siis võib-olla oleksin ka mina olümpiavõitja. Neid pakkumisi tehti rohkem kui üks," selgitas tänapäeval ettevõtlusega tegelev Sei.
Sei meenutas huvitavat seika 1990-ndatest. "Olime Kopenhaagenis MK-etapil ja istudes hotelli rõdul koos enda treeneri ja Euroopa alaliidu ametnikuga, siis ametnik küsis, et mis minu hooaja soov on. Vastasin talle, et tahaksin puhtalt ujuda 100m vabaujumise distantsi alla 50-sekundi. Tema vastuseks oli, et ma tahaksin seda näha. Pannes asja konteksti, siis meelsus tol perioodil oli teistsugune ja sõna doping tuli esmakordselt minu ellu jõulisemalt," muljetas kõige enam MK-etappide medaleid ujumises võitnud eestlane.
Lõpetuseks märkis Sei, et kuni doping on lahendamata probleem, siis sport kaotab räigelt. "Niikaua kuni doping on kasumulik, siis ta jääb spordi osaks. See on sama nagu ühiskonnas on narkootikumid, et kui raha on nii ahvatlev, siis on alati neid, kes sellega tegelevad ja kes seda tarbib."
(Vestlus dopingust algab ca 25:50)