Meeste 200 meetri seliliujumise distants on Eestis viimased 30 aastat praktiliselt paigal tammunud, kuid nüüd on pildile ujunud 18-aastane Dmitri Sillaste. Pärnust pärit spordimees on jõudnud mitme olulise verstapostini, kuid tunnistab ise, et hing ihkab veel palju enamat.
Neli aastat tagasi, 2021, asetses Sillaste 200 meetri seliliujumise Eesti meeste hooaja edetabelis alles 27. positsioonil. Aastal 2025 on ta ala täielik valitseja, troonides edetabeli tipus ja edestamas lähimat jälitajat enam kui seitsme sekundiga.
Kuigi täna teame Sillastet kui edukat ujujat, siis ei olnud palju puudu, et ta oleks noorena alustanud hoopis sõudmise treeninguid, kuid elul olid teised plaanid. "Plaan oli minna sõudmise treeningutele, aga kuna olin veel noor ega osanud korralikult ujuda, siis mulle öeldi, et peaksin esmalt minema ujumistreeningutele," meenutab Dmitri enda sporditee algust.
"Alguses mõtlesin, et käin seal mingi aeg ja siis lähen paati. Lõpuks jäin ikkagi basseini, kuna mulle meeldis ujuda ja lihtsalt vees olla. See oli periood minu elus, kus tundsin, et tahan sellega igavesti tegeleda. Samas ka minu treener ütles, et mul tuleb ujumine hästi välja ja tegelesin sellega edasi," lisab ta.
Seitsmeaastaselt ujumistreeninguid alustanud Dmitri räägib muigega, et alguses ei olnud isegi pereliikmed kindlad, et poiss kaua treeningutel püsib. "Mäletan mul ema arvas, et ma ei püsi kaua ujumas, kuna jäin lasteaias pidevalt haigeks peale ujumistunde. Aga tuli välja vastupidine, ma ei jäänud peaaegu kordagi haigeks ega tahtnud ühtegi trenni vahele jätta."
Ema Jelena eeskujul tegeles Dmitri noorena ka teiste spordialadega. "Mingi periood käisin ujumise kõrval ka squashi trennis, sest minu ema tegeles tol ajal sellega. Ta võttis mind treeningutele kaasa ja mul tekkis ka kerge huvi squashi vastu, kuid see ei kestnud kaua ning jätkasin ujumisega," selgitab Sillaste, keda hakkas edu ujumises jälitama juba noorest east.
Esimene suur võit 14-aastaselt
Kuigi enda kodulinnas Pärnus oli Dmitri juba kanda kinnitanud varasemalt, siis esimene suur võit saabus tema õuele 14-aastaselt 2021. aasta Eesti noorte meistrivõistlustel, kus tuli rinda pista vanemate konkurentidega.
See fakt andekat noormeest ei häirinud. Esmalt sai ta kaela pronksmedali 100 meetri liblikujumises, aga päev hiljem seisis juba poodiumi kõige kõrgemal astmel Eesti noorte meistrina 50 m seliliujumise distantsil. "Vaatan seda võistlust kui väga toredat mälestust ja aega millal minu Eesti meistrivõistluste medalikogu algas," ütleb Dmitri tagasihoidlikult.
Aasta hiljem teenis ta noorte meistrivõistlustelt juba kuus medalit ja triumfeeris ka 200 meetri seliliujumises. 2023. aasta tõi Sillaste karjääris järjekordse verstaposti, sest ta tõmbas joone alla U-16 vanuseklassi kodustele tiitlivõistlustele, kus tema saagiks jäi aastate jooksul 14 medalit, aga sellest veelgi olulisem oli esimene Eesti meistrivõistluste medal täiskasvanute konkurentsis - pronksine autasu lühirajal, 200 meetri seliliujumises. "See medal näitas mulle, et suudan konkurentsi pakkuda ka väljaspool noorte vanuseklassi," sõnab ujuja.
Kuigi pealtnäha tundub, et medalid tulevad pärnakal kerge vaevaga, siis selle taga on suur pingutus ja vaev. Sillaste tunnistab, et juhtunud on ka üsna pikantseid äpardusi võistlustel. "Mäletan, et Pärnus pikamaaujumise võistlustel, mul kolm või neli aastat järjest läksid prillid peale starti paigast ära ja ujusin 800 või 1500 meetrit prillidega, mis olid vett täis."
Aasta 2024 osutus Dmitri jaoks kodustes vetes jõudemonstratsiooniks. Viis Eesti U-18 vanuseklassi meistritiitlit ning karjääri esimene kuld täiskasvanute konkurentsis, muidugi 200 meetri seliliujumises, millele ta lisas veel hõbe- ja pronksmedali lühematel seliliujumise distantsidel.
"Kuldmedal Eesti meistrivõistlustel oli ikka oodatud võit, kuna me valmistusime võistlusteks päris kaua ning see oli ka esimene katse alistada juunioride EM-i aegnormatiiv," meenutab Dmitri, kes saavutas võidu 14 sajandikulise eduga hõbemedalisti ees. "Aga olen aus ja ütlen, et olin enne starti ikka natukene närvis ka."
Pärnust Audentese Spordigümnaasiumisse
Peagi esimest õppeaastat Audentese Spordigümnaasiumis lõpetav Dmitri räägib, et mõte kolida pealinna vajas rohket kaalumist. "Esimest korda käisin proovipäevadel kui olin kaheksandas klassis ja mulle meeldis kuidas seal kord oli ning kuidas treeningud välja nägid, sest see oli teistsugune kui Pärnus."
"Kõigil oli treeningkava jaotatud selle järgi, mis nende põhiala oli. Ma otsustasin, et kui lähen Audentesesse, siis gümnaasiumis, sest ei olnud vaja uute õpetajate ja keskkonnaga harjuda," lausub Pärnu parimaks ujujaks kerkinud Dmitri, kes lõpetas enda kodulinnas Mai kooli.
Põhikooli lõpuklassis seisis Dmitri kahe valiku ees, et kas liituda Audentesega või minna kodulinnas olevasse Koidula gümnaasiumisse. "Lõpuks olenes valik sellest, et kas ma tahan ujumisega jätkata veel tõsisemalt kui varem või ma jätan ujumise maha, sest kartsin, et mul tuleb õppeedukuse nimel treeninguid vahele jätta. Vaadates kuidas tulemused on arenenud, siis tunnen, et tegin õige valiku enda jaoks," ütleb ta rahulolevalt.
Uues linnas ja koolis on talle kõige nauditavam olnud uute inimestega kohtumine. Esile tõstab ta Audentese spordipäeva, mis on varasema kooliga võrreldes hoopis teistsugune. "Saame tiimidena erinevaid ülesandeid lahendada, selle asemel, et teatevõistkondadena joosta võidu peale," märgib ta.
"Samuti on klassidevaheline köie tõmbamise võistlus ning head meelt pakub, et meie tiim alistas paralleelklassi kui ka tegime tuule alla vanemale klassile," toob Dmitri esile enda lahedad ja tugevad klassikaaslased.
Basseinis harjutab Sillaste igapäevaselt sloveeni Peter Mankoči näpunäidete järgi, keda ta kiidab ja hindab kõrgelt. "Tema tugevam külg treenerina on kõrge nõudlikkus, aga samas ta ei küsi meilt seda, mida ta arvab, et me ei ole võimelised tegema. Samuti tema tähelepanu tehnikale ja "õigele" ujumisele, mis on koostöö Peteriga teinud väga sujuvaks."
Basseinis harjutab Sillaste igapäevaselt sloveeni Peter Mankoči näpunäidete järgi, keda ta kiidab ja hindab kõrgelt. "Tema tugevam külg treenerina on kõrge nõudlikkus, aga samas ta ei küsi meilt seda, mida ta arvab, et me ei ole võimelised tegema. Samuti tema tähelepanu tehnikale ja "õigele" ujumisele, mis on koostöö Peteriga teinud väga sujuvaks."
"Praegusele arengule on Audentesesse tulek väga palju kaasa aidanud," jätkab ta. "Päevakava on ülesehitatud taoliselt, et saame kooli kõrvalt mitu korda trennis käia. Jõusaal on minu jaoks isiklikult olnud kõige suurem muutus. Treeningute koormus ja intensiivsus tõusid ning siin pannakse väga palju tähelepanu tehnikale."
Normatiivi alistades tundsin ennast mingil määral vabana
Dmitri areng on kandunud edasi ka aastasse 2025 ning juuli alguses stardib ta enda karjääri seni kõige tähtsamal mõõduvõtul - Euroopa juunioride meistrivõistlustel. Kvalifitseerumine võistlustele oli nagu ühes heas Hollywoodi märulifilmis. Viimasel hetkel ja võimsa plahvatusega.
Maikuu alguses peetud Läti juunioride meistrivõistlustel viis 18-aastane ujuja enda taseme uutesse kõrgustesse. Enne võistlust oli 200 m seliliujumise tippmargiks märtsi lõpus ujutud 2:05,67, mis andis aimu, et pärnaka sees võib üks suur ujumine olla ja nii täpselt ka läks.
Juunioride EMi kvalifitseerumise viimasel päeval hüppas ta esmalt vette 200 m selili eelringides, kus põrutas uueks tippmargiks 2:04,52. "Ma eelujumises võtsin distantsi esimest poolt veidi rahulikumalt kui tavaliselt, kuna kartsin, et teine pool "suren" ära."
"100 meetri pöördes oli mul väga kerge tunne ja piilusin isegi tablood ja nägin vaheaega 1:00,8. Panin tempot juurde lootes, et äkki ma saan kohe hommikul normatiivi tehtud. Pärast ujumist minu enesetunne oli hea, ma ei olnud nii väsinud kui tavaliselt ja siis teadsin, et see normatiiv on ikkagi tehtav."
Õhtusele finaalile läks Sillaste vastu teadmisega, et aeg 2:03,34 viib ta omaealiste tippvõistlusele ja aeg 2:03,21 tagab prii sõidu, mis tähistas A-normatiivi. Marulise tempoga alustanud Dmitri hoidis gaasipedaali stardist finišini ja suure töö preemia tuli lõpus tablood vaadates, kus vastu vaatasid numbrid 2:03,00.
"Ma olin väga õnnelik ja tundsin ennast mingil määral vabana, sest sain selle normatiivi lõpuks tehtud," lausub Sillaste, kes tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis neljandale kohale ja keda lahutab nüüd Eesti rekordist 1,81 sekundit.
Mullu toimunud juunioride EMil oleks Sillaste rekordaeg viinud kindlasti 16 parema sekka ehk poolfinaali ja viimastel aastatel on finaali hinnaks olnud aeg 2:00-2:01 ringis. "Minu ootused on loomulikult suured, aga keskendun peamiselt õigele sooritusele," üritab ta kahe jalaga maa peal püsida. "Samas tahan ka selle Eesti rekordi enda nimele saada."
Meeste 200 meetri seliliujumine Eestis on viimased 30 aastat laias laastus tammunud paigal. 1993. aastal viis Ilmar Ojase rahvusrekordi 2:03,87ni ja peale seda on rahvusrekordit edasi viidud vähem kui kolm sekundit. Sillastel on võimalus esimese Eesti ujujana alistada ka kahe minuti piir ja kirjutada enda nimi igavaseks ajalukku.
Arengu valem, tulevik ja suur unistus
Eesti rekordi alistamiseks ja ka kahe minuti barjääri ületamiseks teab Dmitri täpselt mida ta peab tegema. "Mul tehnika vajab veel tööd," sõnab ta otsekoheselt. "Mul on vaja kindlasti töötada ka enda kiiruse kallal ning arenguruum on ka ülekeha jõu arendamisel."
Aasta hiljem kooli läinud ja hetkel 10. klassi lõpetav Sillaste mõtleb vaikselt ka tuleviku peale, aga teab kindlalt, et ujumist ei taha ega plaani ta lõpetada veel niipea. "Kuna lõpetan enda gümnaasiumi esimest aastat, siis tulevik on veel lahtine, aga USA-sse siirdumine on kindlasti üks valikutest," märgib ta.
Palju aega nõudvate treeningute kõrval pingutab ta, et hoida õppetükid korras, mängib arvutimänge, kuulab muusikat ja üritab üleüldiselt lõõgastuda. "Talvel meeldib mulle väga uisutamas käia ja suvel sõpradega rannas võrkpalli mängida."
"Ma hakkasin hiljuti jälgima korvpalliliigat NBAd ja kuigi mänge ma vaadata ei saa, sest need on öösel, siis jälgin pärast tulemusi. Olen juba pikemat aega jälginud MMA-d ja mul ka paljud sõbrad ning tuttavad tegelevad sellega," pajatab Dmitri elust väljaspool basseini.
Praegustest tippujujatest on Dmitri lemmikuks ungarlane Hubert Kós, kes on Pariisi olümpiamängude kuldmedalist 200 meetri seliliujumises. Samas toob ta välja ka teisegi seliliujuja, ameeriklase Ryan Murphy.
"Olen Murphy tegemisi jälginud ISL-ist (toim.- International Swimming League) alates ja vaadanud tema saavutusi. Lisaks on ta minu vaates seliliujumises juba pikemat aega kindel inimene poodiumil ja olen ka selili tehnikat temalt mingil määral imiteerinud," ütleb eestlane.
Läbi aegade parimatest ujujatest rääkides lisab Dmitri esimesena nimekirja mõistagi Michael Phelpsi, sest tema medalite ja rekordite resümee on nii muljetavaldav. "Kindlasti paneksin sinna nimekirja veel Katie Ledecky, alles hiljuti ujus 28-aastaselt maailmarekordi. Katinka "Iron Lady" Hosszu, sest ta oli üks esimesi tippujujaid keda ma hakkasin jälgima. Lõpetuseks veel Caeleb Dresseli, sest tema Tokyo olümpiamängude sooritused olid lihtsalt vapustavad."
Küsimusele, mis võiks olla Dmitri 200 meetri seliliujumise aeg tema karjääri lõppedes, võtab esmalt spordimehe mõtlikuks. "Ma ütleksin praegu näiteks 1:55. Kui langeda unistustesse, siis ma tahaksin üks päev ujuda olümpiamängude finaali, seega selle jaoks oleks vaja sarnast või veel kiiremat aega," ütleb Dmitri Sillaste intervjuu lõpetuseks.