Põhja-Makedoonia suvekuumuses peetud Euroopa Noorte Olümpiafestivalil oli Eesti ujujate edukaim 13-aastane Emily-Pärli Jäärats, kes enda 50 meetri vabaujumise finaalikohaga jõudis eksklusiivsesse klubisse.
Täna, 28. juulil, 10 aastat tagasi pälvis Kregor Zirk Eesti ujujate esimese (ja seni ainsa) kuldmedali, kui oli parim 100 m liblikujumises. Püstitades võiduga ka võistluste rekordi. Kerides aega kümme aastat edasi on koondise esinumbriks Emily-Pärli Jäärats.
Jäärats pani Skopjes kokku tubli seeria. Ta alustas võistlust 9. kohaga 100 m vabaujumises ning pani punkti finaalikohaga poole lühemal maal. 50 m vabaujumises näitas stopper 26,54, mis on Aivi Kulla näpunäidete järgi harjutava ujuja isiklik tippmark. Finaalis andis see 8. koha.
Sinna juurde saab lisada veel 12. koha 200 m kompleksujumises, kus Eesti U14 rekordist jäi lahutama pool sekundit. Üsna selgelt oli Jäärats kaheksaliikmelise Eesti koondise parim ujuja. Poolfinaali märgi saavad rinda veel Robin Priks (13. koht / 200 m vaba) ja Marten Kont (15. koht / 200 m kompleksi; 100 m liblikat).
Kui eriline Jääratsi finaalikoht oli?
Esiteks peab noort tüdrukut kiitma, sest ta ujus nii 50 m vabaujumise poolfinaalis kui ka finaalis isikliku rekordi. Kõige tähtsamal hetkel kirja saada elu parim aeg on väga hea kvaliteedimärk.
Euroopa Noorte Olümpiafestivali (ENOF) "suurim häda" on see, et võistlevad kahe erineva sünniaasta sportlased. Tänavu 2010 ja 2011. Eriti noores vanuses mängib üks aasta suurt rolli ja Jäärats pidi rinda pistma aasta vanemate ujujatega. 50 m vabaujumise finaalis ujus ainult kaks 2011 s.a tüdrukut, sama nagu ka poole pikemal maal.
Läbi ajaloo on ENOFil ujunud finaali ehk kaheksa parema sekka nüüd koos Jääratsiga 10 eestlast. Naisujujate kõrgeim koht kuulub 2022. aastast Egle Salu nimele, kui ta finišeeris 100 m rinnuliujumises neljandana. Finaalis on ujunud ka Margus Saia (1997), Vladimir Labzin (1999), Jelena Petrova (2003), Anastassia Šteinmiller (2003), Kertu Kaare (2017), Miriam Jürisoo (2022) ja Kirke Madar (2022).
Pannes nüüd konteksti Jääratsi saavutuse, siis kindlasti tuleb esile tõsta fakti, et ta võistles endast vanematega, mis tõstab tulemuste väärtust. Enam kui pooled ujujad, kes on finaali ENOFil murdnud on osalenud hiljem ka täiskasvanute tiitlivõistlustel. Jääratsi finaal on seega väga hea indikatsioon sellele, et noor ja töökas ujuja on Euroopa tasandil väärt talent.
Mis on Jääratsi väljavaated tulevikus?
Järgmist hooaega silmas pidades on suurim võistlus Euroopa juunioride meistrivõistlused ning järgmine loogiline samm sihtida vähemalt kohta poolfinaalis. Kuigi sportlaste sünniaastad on 2008-2011 ja Jäärats pesamuna, siis ta vajab rohkelt starte väga kõrges konkurentsis.
Poolfinaali ujuti tänavu sprindis 26,07ga, seega ligi pool sekundit veel minna. 100 m vabaujumises on tasemevahe juba suurem ning seal vaja ujuda ligi kaks sekundit kiiremini. Tasub meelde tuletada, et võistlus on kaks-kolm aastat vanemate ujujatega ning seal särada noore kalana on enesekindluse ehitaja järgmisteks võistlusteks.
Jääratsi trumbiks on 50- ja 100 m vabaujumine. Eesti U14 rekordist lahutab teda praegu 33 ja 28 sajandikku vastavalt. Siiski vähe tõenäoline, et tänavu veel tavabasseinis rekordite püüdmise võistlus tuleb, kuid U16 sprindirekordini on ikka 33 sajandikku minna ja järgmisel kahel hooajal ei oleks üllatav kui rekord viiakse 25-sekundi sisse.
2026. aasta Euroopa meistrivõistlustele kvalifitseerumine B-normatiiviga võiks olla suurema arenguhüppe puhul võimalik. 50 m vabaujumises on normatiiviks 25,63 ja EM oleks täpselt kuu pärast Euroopa juunioride meistrivõistlusi. See mõistagi nõuaks suurt edasiminekut, aga seni on Jäärats 50 m vabaujumises arenenud "loogiliselt":
2022 - 29,70
2023 - 28,01
2024 - 26,74
2025 - 26,54
Igaljuhul on Eestis vinge ujuja, kellel on suurepärane perspektiiv tulevikuks. Kõik oleneb lõpuks ujujast ja tema taustatiimi tehtud otsustest, kuid tehtud tööd tuleb tunnustada!