Otse põhisisu juurde

Palvadre näitas Universiaadil Eesti ujujate viimase 12 aasta parimat tulemust


Saksamaal toimuvatel üliõpilastemängudel ehk Universiaadil esindas Eesti ujumistiimi 13 sportlast. Edukaim oli igapäevaselt USAs Oaklandi ülikoolis treeniv Christopher Palvadre, kes näitas Eesti ujujate viimase 12 aasta parimat tulemust. 

Aastal 2013 peetud Universiaadil oli Eesti koondis fantastilises hoos. Pjotr Degtjarjov murdis 100 m vabaujumises finaali ja kaheksa parema sekka pääses ka meeste 4x100 m kombineeritud teatenelik. Lisaks Degtjarjovile pääsesid toona eelringidest edasi veel ka Ralf Tribuntsov ja Martin Liivamägi. 

Järgmistel Universiaadidel, mis toimuvad reeglina iga kahe aasta tagant, läksid parimad tulemused langevas joones. 2015 (18. koht), 2017 (22. koht), 2019 (24. koht), 2023 (18. koht). Peale 12 aastast vaheaega suutsid Christopher Palvadre ja Lars Kuljus eelringidest taas edasi pääseda. 

22-aastane Palvadre suutis lisaks kõrgetele kohtadele ujuda välja ka elu parimad tulemused. 100 meetri rinnuliujumises viimasena poolfinaali (1:01,50) pääsenud eestlane kasutas enda võimaluse filigraanselt ära ning ajaga 1:00,98 saavutas 10. koha. Tegemist on ka Eesti kõigi aegade paremuselt neljanda tulemusega, rahvusrekord 1:00,47 kuulub aastast 2019 Martin Allikvee nimele. 

Hea hoog jätkus Oaklandi tiimivärve kandval ujujal 50 meetri rinnuli sprindis. Esmalt aeg 27,98 ning seejärel poolfinaalis Eesti kõigi aegade kolmas aeg 27,83. Finaali ehk kaheksa parema sekka viis viimasena vaid sajandik kiirem olnud tulemus. Allikvee Eesti rekordist jäi lahutama neli sajandikku. 

Finaalikoha Universiaadil on seni eestlastest saavutanud neli ujujat. Aivi Liiv saavutas 1985. aastal pronksmedali 400 m kompleksujumises ja oli kahel korral neljas. Liina Kruus pälvis 100 m vabaujumises neljanda koha (1979) ja oli kaks aastat varem viies. Meestest on finaalis ujunud Jaak Savvi ja Pjotr Degtjarjov, kes antud saavutusteni jõudsid vastavalt 1999. ja 2013. aastal. 

Kuljus poolfinaalis, Keskülalt rekord

16 parema sekka ehk poolfinaali ujus end ka Lars Kuljus. Meeste 200 m vabaujumises sai ta kirja isiklikku rekordit tähistava 1:49,53, mis andis kokkuvõttes 15. koha. See oli Ameerikas Yale ülikooli siirdunud Kuljusele kolmas kord ujuda alla 1:50 tähise. 

Meeste 100 m vabaujumises sai Siim Kesküla kätte selle, mis paar nädalat varem Euroopa U18 meistrivõistlustel jäi saavutamata. Mõned nädalad tagasi alistas Kesküla esmakordselt 50-sekundi piiri (49,96), aga jäi napilt vajaka Eesti U18 rekordist. Nüüd läbis ta kaks basseinipikkust tulemusega 49,84, mis ületas nelja sajandikuga eelneva tippmargi. Kõrges konkurentsis andis see tulemus 24. koha. 

Teiste Eesti ujujate esitustest tasub välja tuua veel Artur Tobleri 200 meetri kompleksujumise. Ta ujus Eesti hooaja tippmargi 2:05,36 ning antud aeg on vabariigi kiireim tulemus alates aastast 2022. Naisujujatest oli edukaim Hanna-Marleen Mõtsnik, kes 50 m rinnuliujumises saavutas 25. koha ajaga 33,00.

Eesti võistkonda esindasid veel: Artjom Alteberg, Marie Toompuu, Heleriin Haljaste, Andreas Soosaar, Artur Norden, Oliver Kuulpak, Karolin Victoria Kotsar, Georg Filippov.


POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

Noorte olümpiamängud 2026: Kuidas kvalifitseeruda? Kes osalevad eestlastest?

2010. aastal nägi ilmavalgust Noorte suveolümpiamängud, mis toimuvad järgmisel aastal neljandat korda. Eesti ujujatel on antud võistlusel läinud alati päris hästi ja kahel korral on murtud lausa finaali. 2026. aastal toimuvad võistlused Senegali pealinnas Dakaris.

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

8 suurimat õnnestujat Eesti ujumise meistrivõistlustel

2025. aasta Eesti meistrivõistlused on nüüd möödanik ja vaatamata ühe võistlusosa tühistamisele on selgunud riigi meistrid. Spordi lahutamatu osa on õnnestumine aga samas ka ebaõnnestumine ning seda mõlemat oli kolme päeva jooksul ohtralt. 

Imelise hooaja teinud Kertu Kaare tahab näha enda piire ning milleks ta võimeline on

Lõppenud hooajal oli Eesti üks silmapaistvamaid ujujaid alles 14-aastane Kertu Kaare. Ta ujus maikuus lühirajal enda karjääri esimese noorte rekordi, võitis juuni keskpaigas esmakordselt Eesti täiskasvanute meistritiitli, noppis Põhjamaade noorte meistrivõistlustelt kuhjaga medaleid ning lõpetas hooaja Euroopa noorte olümpiafestivali mitmete rahvusrekorditega ning finaalikohaga. Kaare on viimase kahe aastaga teinud pikas basseinis võimsa arengu. Kaks aastat tagasi oli tema 50 m vabalt isiklik rekord 28.82. Nüüd on uueks tippmargiks Eesti noorte- ja juunioride tippmarki tähistav 26.21.