2025. aasta ujumise maailmameistrivõistlused Singapuris algavad 27. juulil. Selle puhul toob PriitSwim terve nädala jooksul killukesi Eesti ujujate säravatest esitustest läbi ajaloo. 2007. aastal Melbourne's peetud MMil lennutas 18-aastane Martin Liivamägi end uuele tasemele ja murdis needuse.
Enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal oli MMil meesujujatest startinud vaid Ivar Stukolkin. Sinimustvalge lipu all oli esimene mees (1994) Indrek Sei ja alates 2001. aasta MMist on ujujaid lisandunud omajagu.
Meesujujate käsi ei olnud enne 2007. aasta tiitlivõistlust väga hästi käinud. Parimaks tulemuseks oli Vladimir Labzini 19. koht 2001. aasta MMil Fukuokas. Aga poolfinaal ehk 16 parema sekka ujumine oli jäänud Eesti meestele kättesaamatuks.
2005. aasta MM oli Eestile suurepärane, sest Jana Kolukanovast sai läbi aegade esimene individuaalala finalist. Meeste parimaks jäi Aleksandr Baldini 21. koht 200 m rinnuliujumises. Nädal enne MMi ujus äsja 17-aastaseks saanud Martin Liivamägi juunioride EMil 200 m kompleksujumises finaali (8. koht) ja pälvis aasta hiljem samal mõõduvõtul hõbemedali ajaga 2:03,67. Tähtis oli see aeg seetõttu kuna aasta varem toimunud MMil oleks see tulemus toonud poolfinaalkoha.
Kui viimasel 20 aastal oleme harjunud, et ujumise MM toimub reeglina juulis või augustis, siis Melbourne MM 2007. aastal toimus märtsikuu lõpus. 74 meest hüppas 200 meetri kompleksujumise eelringides vette ja nende seas ka Martin Liivamägi.
Liivamägi murdis needuse
Kahe aastaga oli 200 m kompleksujumise tase tõusnud silmnähtavalt. Kui 2005. aastal viis poolfinaali aeg 2:04,69, siis kaks aastat hiljem oli 16 parema sekka vaja ujuda välja 2:02,30. 18-aastane Liivamägi oli Eesti läbi aegade noorim meesujuja, kes individuaalalal MMil kunagi startinud oli, kuid barjääride alistamine vanust ei küsi.
Urmas Jaamuli näpunäidete järgi harjutanud Liivamägi põrutas eelringides rahvusrekordi 2:01,37 ja edenes 10. ajaga poolfinaali. Esimene Eesti meesujuja oli lõpuks eelujumistest edasi pääsenud. “Treener uskus, et ujun alla 2.02, ise lootsin saada aega alla 2.03,” kommenteeris Liivamägi enda sooritust 18 aastat tagasi Eesti Päevalehele.
Liivamägi uus tipptulemus tähendas ka aasta hiljem toimunud Pekingi olümpiamängude A-normatiivi alistamist. “Kõige tähtsam on muidugi olümpianorm, selle täitmine võttis pinged maha. Saan rahulikult Pekingiks valmistuda, järgmisel aastal pean näitama vaid B-normi (2.05,65 –toim.)," selgitas ujuja.
Poolfinaalis ujus eestlane kõrvuti Ameerika superstaari Ryan Lochtega, kes karjääri lõppedes võitis 12 olümpiamedalit. Kokkuvõttes pälvis Liivamägi 14. koha tulemusega 2:02,39. Maailmameistriks krooniti kokku seitse kuldmedalit pälvinud Michael Phelps, kes viis ilmarekordi 1:55,84 pealt 1:54,98ni.
“Alustasin liiga kiiresti ja tõmbasin veidi kinni,” tunnistas enne poolfinaali bussiga tund aega liiklusummikus konutanud ujuja. “Kõrvalrajal oli ameeriklane Ryan Lochte, kes on ikka maailmaklassi poiss. Kui ta eest ära kaduma hakkas, tahtsin ka kohe juurde panna.”
Ajalooliseks osutus Liivamägi jaoks ka kaks aastat hiljem Roomas toimunud MM. Taas poolfinaalukse lahti muukinud eestlane alistas kahe minuti piiri (1:59,95) ja on tänase päevani ainuke, kes selle tähiseni jõudnud. See sillutas tee Daniel Zaitsevile ja Kregor Zirkile, kes on Liivamägi kõrval ainsad MMil 16 parema sekka jõudnud Eesti meesujujad.