Otse põhisisu juurde

EELVAADE: Eesti karikavõistluste võitja pretendendid ja tulised duellid mida peab nägema

Reedel saab Eesti ujujatele alguse pikaraja hooaeg kui toimub esimene suurem mõõduvõtt Eesti karikavõistluste näol. Starti on tulemas kõik kodumaal treenivad tipud, tiitlit kaitseb eelmisest aastast TOP Ujumisklubi.

Reedel ja laupäeval toimuval võistlusel selgitatakse välja Eesti karikavõitja. Viimasel kahel aastal on tiitli napsanud endale TOP Ujumisklubi.

Võistluste punktisüsteem näeb välja, et iga ala esimesed 16 kohta toovad punkte. Esimene koht annab 17 punkti, teine koht 15 punkti, kolmas koht 14 punkti ja niimoodi ühe punktini välja. Iga klubi saab välja panna ühe 16-liikmelise võistkonna. 

Eelmisel aastal saavutas napi esikoha TOP Ujumisklubi, kes teenis 656 punkti. Võidu tõi Pirital baseeruvale klubile naisujujate esitused, kes tõid kogusummast lausa 523 punkti. Hõbedasele kohale platseerus mullu Audentese Spordiklubi (631 punkti) ning kolmas oli Garanti Spordiklubi (571 punkti). Esikuuiku lõpetasid Kalevi Ujumiskool, Ujumisklubi Aktiiv ja Tartu Ujumisklubi.

Ka sellel aastal selgub võitja Audentes-TOP-Garant ringist. Määravaks saab suuresti kui osavalt on klubi treenereid jaotanud alad ujujate vahel kuna klubikaaslased võivad üksteise punkte ära süüa ühel ja samal alal. Favoriidiks on tänavu TOP Ujumisklubi, aga kuna naiste üldine tase on tõusmas Eestis, siis suuri punkte TOP'i neidudel enam nii lihtne kokku korjata ei ole, aga siiski on see eelis Audentese ja Garanti ees kes eelkõige toetuvad meesujujatele.

Viis kõige põnevamat vastasseisu

Üheks võistluse kõige põnevamaks vastasseisuks saab olema 50 m vabaltujumise duell Pjotr Degtjarjovi ja Daniel Zaitsevi vahel. Eelmisel hooajal suutis Zaitsev esisprinteri tiitli enda nimele saada, aga lühiraja hooajal oli Degtjarjov edukam. 19-aastase Zaitsevi isiklik rekord on 22.48 ja 23-aastasel Degtjarjovil 22.59. Nende aegadeni mehed ei küündi kuna võisteldakse koormuste pealt, aga ajad 23-sekundi algusesse tunduvad reaalsed. Kuna sprint on kapriisne ala, siis määravaks saavad pisikesed asjad ning kummal ujujal on see päev parem minek.

Õdede Kätlin ja Sigrid Sepa kõige kaasahaaravam ujumine on kahtlemata 100 m seliliujumises. Noorem õde Sigrid on paremate sprindi eeldustega ning vanema õe Kätlini trumbiks on vastupidavus. Sigridi hooaja tippmark on 1.05,01 ning vanem õde teeb alles pikaraja debüüdi sellel hooajal. Isiklikud rekordid on samuti neil võrdsest klassist Kätlini kasuks 1.03,56 ja 1.03,69. Viimased meetrid otsustavad kumb õde tahab seda võitu rohkem.

Meeste 100 m rinnuliujumine on pakkunud viimaste aastate jooksul palju elevust Martin Allikvee-Martin Liivamägi-Martti Aljandi näol. Favoriit on Allikvee, kes treenib täisvõimsusega. Aljand ja Liivamägi teevad päevas ühekordseid veetreeninguid ning võtavad asja vabamalt. 29-aastane Aljand ja 28-aastane Liivamägi saavad ainult võita, koorem on Allikvee õlul kes eelmisel hooajal näitas nii võimast aega kui 1.01,35.

Tänavusel hooajal jahivad naiste 200 m kompleksujumise rahvusrekordit (2.19,46) kaks naist - Maria Romanjuk ja Margaret Markvardt. Kas tippmargini jõutakse juba sellel nädalavahetusel on raske öelda, aga põnevat vastasseisu võime näha küll. Markvardti tugevuseks on liblika- ja seliliujumise distantsid kus tal on vaja Romanjukiga vähemalt pooleteise keha pikkune vahe sisse teha. Rinnulidistantsil ei ole kellelgi vasturohtu Romanjukile ning ka vabaltujumine on tal heast klassist. Kuna Marial on enne kompleksi ka 100 m rinnuli, siis võib noorem konkurent selle eelise 200 m kompleksujumises ära kasutada.

Üllatuslikult on "magusaks" alaks kujunemas ka meeste 200 m vabaltujumine. Treeningkaaslased Martin Liivamägi, Cevin Anders Siim ja Andri Aedma on favoriidid selle ala võidule. Jokkerina tuleb mängu nooruke Janter Suun. Parima isikliku rekordiga on Aedma (1.53,43). Siim tegi lühirajal võimsad esitused sel alal ning areng peaks toimuma ka pikas basseinis. Liivamägi vana kalana kontrollib mängu ning üritab võimsa lõpuga noored mehed ära küpsetada. Suun võib hea ujumisega ise kuldmedali kaela saada, sest nagu mainitud enamik ujujad võistlevad treeningkoormuse pealt ning noorel jokkeril võib paagis olla kõige enam kütust.

Võistlused saavad alguse reedel kell 16:00. Laupäeval algab hommikune osa kell 10:00 ning õhtune osa 17:00

Võistluste juhendi leiad SIIT:

Võistluste stardiprotokolli leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

KAUA TEHTUD KAUNIKENE! Zirk jõudis Stockholmis tähiseni, mille ta alistas viimati 620 päeva tagasi

Kregor Zirk murdis kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel Swim Open Stockholm kolmandat korda finaali, kuid seekord enda põhialal 200 meetri liblikujumises. Finaalis jõudis eestlane tähiseni, mis alistus viimati 620 päeva tagasi. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Zirk avaldas detaili, mis lubas tal püstitada Eesti ujujate parima tulemuse tänavu

Stockholmis alanud kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel näitas avapäeval eestlastest parimat taset Kregor Zirk, kes murdis 400 meetri vabaujumises finaali ja ujus seni Eesti 2026. aasta parima resultaadi. 

Kregor Zirk Stockholm Openi eel: tibusid loetakse suvel

Olümpiamängude finalist Kregor Zirk on sel aastal seljataha jätnud endanimelise võistluse korraldamise, treeninglaagri Tais ning testib 9.-12. aprillini võistlusvormi kõrgetasemelisel võistlusel Stockholmis.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.