Otse põhisisu juurde

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari. 

Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

Ujumine on fantastiline spordiala olenemata vanusest. Iga laps peaks vähemalt nii kaua ujumistrennis käima kuni ujumise algtõed on tal selged. Paljud seovad ennast ka pikemalt selle spordialaga ning selle tõestuseks on asjaolu, et ujumine on Eestis harrastatavuselt kolmas spordiala. Kõige suurem põhjus miks laps ujumistreeningule kirja panna on tema ohutus. Lapsevanemana soovid, et ei peaks pidevalt lapsel silma peal hoidma rannas, vannis, veekeskuses jne. Lapse ujumisoskus tekitab vanematele kindlustunde.

Ujumisel on ka palju muid hüvesid. See õpetab lastele iseseisvust - ujuma saab õppida vaid laps ise. Nii üllatav kui see ka ei ole, siis ujumine õpetab ka tiimitööd. Kuna päevast-päeva veedad aega enda treeningkaaslastega ja teed ühte seda sama asja ühe eesmärgi nimel, siis tahest tahtmata leiad endale sõpru. Võimalik ka, et sõpru kogu eluks. Saades suuremaks ning ujudes võistlustasemel on tiimikaaslaste toetus ülimalt tähtis, elad kaasa enda parimatele sõpradele ja loodad et nad õnnestuvad igakord kui vette hüppavad. Võistlusspordis õpid ennast motiveerima ja seadma endale eesmärke. Saades suuremaks kandub see positiivne oskus ka teistele elu aspektidele. 

Ujumine õpetab aega planeerima

Ujujana õpid kuidas jagada enda aega mitme erineva asja vahel. Mida vanemaks saad seda rohkem tegevusi päevaplaani tekib ning aja manageerimine võib olla raske. Kõikide tegevuste sisse pead ära mahutama 1-2 ujumistreeningut päevas. Ajapikku muutuvad kõik selles osavamaks ning aja jagamine on eluks lausa vajalik oskus. Mida targemalt aega jaotad seda efektiivsem oled olenemata millega tegeled. Ujumine distsiplineerib ja lausa käsib kõike kontrolli all hoidma. Lapsevanemana näha kuidas laps saab kõikide erinevate asjadega üheaegselt hakkama võib anda igaveseks hingerahu, sest on see suur samm edasi n-ö pärismaailma.

Nüüd jõuame lõpuks ka ujumise põhiomaduste juurde. See on suurepärane üldkehaline treening, mis kasutab praktiliselt kõiki lihaseid. Ujumistrenni on hea panna ka lapsi kes on liiga aktiivsed ja ei suuda ühe koha peal olla. Ujumine väsitab piisavalt ja õpetab lapsele distsipliini sealhulgas. Ujumine sobib ka lastele kes on ülekaalulised kuna tegemist on väga hea aeroobse treeninguga. 

Ujuda võib nii noor kui ka vana - see on kogu elukestev spordiala. Hiljuti ujus 100-aastane daam 1500 m vabalt võistlustel. Aina populaarsemaks on muutunud beebiujumine, mis õpetab lastele harjumist veega. Fakt on see, et ujumine on üks kõige kasulikumaid spordialasid ning õpetab palju tähtsaid eluväärtusi. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kõik vajalikud lingid, et mugavalt jälgida Helsinki Swim Meet'i

Ligi 700 sportlast hüppab 20.-21. aprillini peetaval Helsinki Swim Meet'il vette. Kuue erineva riigi seas on Eesti esindatud lausa 62 ujujaga. Stardis on Eesti parim naisujuja Eneli Jefimova kui ka teised koondislased nagu Alex Ahtiainen, Maria Romanjuk ja Mark Iltšišin. 

Jürisoo jäi kahe sajandiku kaugusele 41 aastat ema nimel olevast rahvusrekordist

Helsingis peetud mõõduvõtul oli 17-aastane Miriam Jürisoo väga lähedal, et alistada enam kui 41 aastat püsinud Eesti U-18 vanuseklassi tippmark, mis kuulub Jürisoo emale. 

6 hullu fakti Eneli Jefimova ajaloolisest 50 meetri rinnuliujumise rekordist

Iga lugupeetud spordisõber teab juba, et Eneli Jefimova alistas lõpuks 50 meetri rinnuliujumises 30-sekundi piiri ja viis rahvusrekordi 29,83-ni. Naiste rinnuli sprindi maagiline piir on nüüd pihuks ja põrmuks tehtud, kuid on veel kuus hullu fakti, mis uue rekordiga kaasas käib.

Jefimova säras Eesti rekordi ja kauaoodatud barjääri langemisega, eestlastele 11 medalit

Soome pealinnas alanud Helsinki Swim Meet esimesel võistluspäeval säras Eneli Jefimova 100 meetri rinnuliujumise Eesti rekordi ja maailma hooaja kolmanda tulemusega. Eestlased teenisid avapäeval 11 medalit. 

Inglismaal raskused ületanud Denissov: enesekindlus kasvab ja tulemused paranevad

Sügisel enda ujumiskarjääris kannapöörde teinud ja Inglismaale õppima ning treenima siirdunud Aleksei Denissov tunnistab PriitSwimile antud intervjuus, et esimene poolaasta välismaal oli tõsine proovikivi. Nüüd on 16-aastane ujuja kohanenud nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning ütleb, et tulemused ja enesekindlus kasvab, mis innustab edasi töötama.