Laupäeval, 18. jaanuaril, anti Eesti eelmise aasta parimatele ujujatele kätte auhinnad. Kuigi igas vanuseklassis oli selge ja kindel soosik ning auhinnad rändasid õigetele ujujatele, siis Eesti Ujumisliit kolistas korralikult ämbreid parima avaveeujuja valimisel naiste kategoorias.
Tõsiseid kandidaate parima avaveeujuja tiitlile oli kaks - Kirke Mõtsnik ja Evalotta Victoria Aabrams. 2024. aasta oli Mõtsniku jaoks suurepärane, sest lisaks osalemisele avaveeujumise juunioride MM-il ning kuldmedal 5-kilomeetri Eesti meistrivõistlustelt püstitas ta rahvusrekordi ka basseinis, kui novembri keskel ujus 1500m vabaujumise Eesti rekordi.
2024. aasta parima avaveeujuja tiitel naiste seas rändaski Mõtsnikule, kuid kui sügavamalt sukelduda eelmiste aasta tulemustesse ning lisada juurde valijate absurdsed kriteeriumid, siis reaalsuses oleks see auhind pidanud rändama Aabramsi kaminasimsile.
Nüüd kõigest lähemalt, et iga lugeja saaks teha ise otsuse ning pilguheit ka kardinate taha, mis paljastab kogu olukorra. Nii Mõtsnik kui ka Aabrams osalesid juunioride MM-il, kus Aabrams saavutas 10-kilomeetri distantsil 19. koha ja Mõtsnik 7,5 kilomeetrisel rajal 24. koha. Mõlemad sportlased panid end MM-il joonele ka 3-kilomeetri knockout sprindis, kus Aabrams teenis 35. koha ja kodune konkurent oli kokkuvõttes 38. positsioonil.
Seega tiitlivõistlustel oli Aabrams kahel distantsil parema kohaga kui Mõtsnik. Eesti meistrivõistlustel jagati medaleid 5- ja 10-kilomeetri distantsidel. Mõtsnik krooniti meistriks lühemal maal ning Aabrams pikemal. Lisaks teenis Aabrams hõbemedali 5-kilomeetri rajal. Üks valijatest oli Bruno Nopponen, kes õigustas enda valikut järgmiselt: "Kui Kirke oleks 10km ka ujunud ja Evalotta oleks võitnud, siis Evalotta oleks kindlasti hooaja parim".
Nagu klassikud ütlevad, et kui vanaemal oleks rattad all, siis oleks ta traktor. Antud olukorras karistatakse Aabramsit sellega, et ta võitis Eesti meistritiitli, aga tema kodune konkurent ei startinud seal. Jällegi, Mõtsnik pani kokku suurepärase hooaja, kuid Aabramsi tulemused avavees on veidi paremad. Seda nii tiitlivõistlustel kui ka kodustel meistrivõistlustel.
Kolmanda valikukriteerumina võiks vaadata ka Eesti avaveeujumise seeriavõistluse üldkokkuvõtet. Kuigi mitmed stardid kattusid seal tiitlivõistlustega, siis on vaieldav, et kas seda peaks vaatama. Ka seal võtab Aabrams võidu, sest üldkokkuvõttes saavutas ta teise koha ning Mõtsnik oli viies.
Üks kaasarääkijatest oli Mõtsniku treener Heidi Kaasik, kes tegi omaltpoolt kõik, et tema sportlane saaks valitud parimaks. 63-aastane Kaasik üritas mängu tuua hoopis Väikese Väina ujumise (mis oli üks seeriavõistluse etappidest) ning sõnas, et kuna seal olid head auhinnad, siis kindlasti mõlemad pingutasid täiega. Mõtsnik võitis Väikese Väina ujumise, kuid ma olen üsna kindel, et nii Aabrams kui Mõtsnik pingutavad igal võistlusel kus nad osalevad ning antud näide on üks paljudest, miks ei tohiks Kaasikul sõnaõigus olla.
Päeva lõpuks on lahe, et meil on kaks sellist vinget avaveeujujat nagu Mõtsnik ja Aabrams, kuid numbrid räägivad 2024. aasta lõikes üsna selget keelt. Kõik muu on hääletajate isiklik eelistus nii selles, et mis klubis sportlane treenib kui ka kes on tema treeneriks.
| Aabrams | Mõtsnik | |
| Juunioride MM | 19. koht (10km) | 24. koht (7,5km) |
| Juunioride MM | 35. koht (3km KO) | 38. koht (3km KO) |
| Eesti MV | I koht (10km) | I koht (5km) |
| Eesti MV | II koht (5km) | - |
| Eesti seeriavõistlus | II koht | 5. koht |
Ämbreid oli ka teisigi
Jaanuari alguses kuulutas Ujumisliit välja Eesti ujumishetke valimise. Idee poolest väga hea ettevõtmine, kuid igasugune loogika, et mis hetk parimaks valiti puudus. Hetki mille vahel valida oli 2024. aastal väga palju - viimase kolme sekka mahtusid Eneli Jefimova pronksmedal lühiraja MM-ilt, Kregor Zirki olümpiamängude finaal ja Eesti avaveeujumise 10-kilomeetri meistrivõistlused.
Parimaks hetkeks valiti Jefimova pronksmedal, kuid kui minna Ujumisliidu sotsiaalmeediakanalite peale, siis on mustvalgel kirjas: "Kirjuta kommentaaridesse, milline neist peaks sinu meelest olema AASTA HETK 2024. Hääle saad anda kuni 13. jaanuari kella 23:59ni."
See oli avaldatud nii Facebooki kui ka Instagrami platvormil. Nendest viimasel kommenteeris kolm inimest (kaks häält Kregorile, üks Enelile). Facebookis hääletas Kregori poolt 17 inimest, mis teeb tema kogusummaks 19 häält. Eneli poolt seitse inimest ehk kokku kaheksa. Ning paar häält sai ka avaveeujumine.
Seega kirja olid pandud mängureeglid, et tuleb kirjutada kommentaaridesse, et milline nest peaks olema aasta hetk. Huvilised tegid seda, valisid parimaks hetkeks Kregori finaali Pariisi mängudel. Ning siis anti auhind hoopis hääletuses teise koha teeninud hetkele. Kõige tipuks presenteeriti 2024. aasta hetke kui Eneli Jefimova kuldmedalit MM-il. Asjaosaliste meeldetuletuseks - Eneli saavutas ajaloolise pronksmedali ning tegemist oli lühirajaga.
