Mullu ujuti tavabasseinis üheksa individuaalset rahvusrekordit. Kindlasti ei jää rekordid ujumata ka 2025. aastal, kuid on mõned distantsid, kus võib nagu aamen kirikus öelda, et selle ala Eesti rekord tänavu kindlasti ei alistu.
1. Naiste 800m vabaujumine (8:46,32)
Selle nimekirja kõige vanem rahvusrekord - aastast 1984. Jah, Aivi Liivi (toim. - tänasel päeval Kulla) poolt 41 aastat tagasi ujutud rekordile ei ole selle aja jooksul keegi isegi ligilähedalegi küündinud. Edetabeli teine tulemus on Jelena Petrova poolt ujutud 8:58,80 ning nemad kaks ongi ainsad naisujujad, kes üheksa minuti piiri eestlastest alistanud.
Mullu oli Eesti naisujujate parim tulemus sel alal 9:16,95 ning oleks päris suur üllatus kui tänavu suudetaks alistada üheksa minuti piir. Isegi, kui see juhtuks, siis Aivi rahvusrekordini on sealt veel ca 14 sekundit minna. Seega tähistab Aivi rekord veebruaris enda 41. sünnipäeva ning jääb veel ootama Eesti pikamaaujumise kuninganna sündi.
2. Meeste 200m liblikujumine (1:54,22)
Järgmine rekord on võrdlemisi provokatiivne, sest ujuti see mullu Pariisi olümpiamängudel. Kregor Zirki nimel olev 200m liblikujumise rekord 1:54,22, viis ta olümpiamängudel finaali ning ainuke reaalne ohustaja sellele tippmargile on Kregor ise.
Kuna suure tõenäosusega 50 meetri basseinis me Kregorit tänavu võistlemas ei näe, siis ootab rekord rahulikult järgmist aastat, mil Kregor taas tavabasseinis võistlusradadele naaseb.
3. Naiste 50m vabaujumine (25,01)
Mullu jõudis Aleksa Gold 50m vabaujumises "ohtlikult" lähedale Triin Aljandi poolt 2012. aastal püstitatud Eesti rekordile 25,01, kui läbis Euroopa meistrivõistlustel basseinipikkuse ajaga 25,18. See oli ühtlasi ka Aleksa viimane võistlus tipptasemel, mis tähendab, et tänavu lõpetab keegi teine edetabeli esimesena.
Kuigi Eestis on mitu perspektiivikat sprinterit, siis mullu oli Aleksa ainuke Eesti naisujuja, kes alistas 26-sekundi piiri. See tähendab aga seda, et meie praegused tipud peaksid enda rekordit parandama enam kui sekundiga. Aljandi 2012. aasta EM-il ujutud tulemus, mis andis muide neljanda koha, jääb ka aastal 2025 koduse edetabeli esimesele reale.
4. Meeste 200m rinnuliujumine (2:10,63)
Eesti meeste 200m rinnuliujumise võib nimetada ka Martin Allikveeks, sest tema dominantsus sel distantsil on muljetavaldav. Tänaseks tippujumisega lõpparve teinud Allikvee nimel on lausa 22 kõigi aegade kiireimat tulemust ning kirss tordil on rahvusrekord ajaga 2:10,63.
Koduse edetabeli järgmist edestab ta ligi viie sekundiga ning mullu oli Eesti ujujate poolt kõige kiirem aeg 2:16,98. Kindlasti on Allikvee rahvusrekordi numbrid hästi peas Lars Sebastian Antoniakil (isiklik rekord 2:16,94), kes potentsiaalselt võiks järgmistel aastatel seda rekordit püüdma hakata, kuid aastal 2025 on see veel liiga suur suutäis.
5. Naiste 200m seliliujumine (2:11,70)
Varasemalt mainitud Aleksa Gold, kes riputas mullu suvel ujumisprillid varna, jättis päris suured kingad täita naiste 200m seliliujumises. Ta suutis rahvusrekordi kruttida 2:11,70 peale ning edestab edetabeli järgmist enam kui 2,5 sekundiga.
Kui võtta viimasel kolmel aastal Goldi nime tabelist ära, siis parimad resultaadid on olnud järgmised: 2:21,80 (2022); 2:21,85 (2023); 2:19,08 (2024). See tähendab, et läheb veel aega kuni seliliujujad hakkavad rekordile lähenema, rääkimata rekordi ületamisest.
Kindlasti võiks ja saaks siia tabelisse lisada veel teisigi distantse, kuid need on viis Eesti rekordit, mis aastal 2025 ei alistu!