Otse põhisisu juurde

HUVITAV AJALUGU: Kaheksa maailmarekordit, mis on ujutud Eestis


Ükski eestlane ei ole tavabasseinis veel maailmarekordini küündinud, kuigi on oldud väga lähedal, siis Eestimaal on püstitatud lausa kaheksa ilmarekordit. Mõni rekord on eriti muljetavaldav seega heidame pilgu ajalukku ning vaatame, kes Eestis maailma tippmargid kirja on saanud. 


Kaheksa Eestis ujutud maailmarekordit on püstitatud kolmel erineval võistlusel. Kõik tulemused on ujutud eelmisel sajandil kui Nõukogude Liit pidas maavõistlusi Saksamaa Demokraatliku Vabariigi ehk Ida-Saksamaaga.

Kui aastal 1965 avas Tallinnas enda uksed tänane Kalev Spa, mis toona oli tribüünidega võistlusbassein, siis otsustasid kõrged Nõukogude Liidu ametnikud pidada mõned maavõistlused just Tallinnas. See tähendas ühtlasi seda, et Eestis käisid võistlemas mitmed endised ja tulevased olümpiavõitjad.

Esimesed kaks maailmarekordit ujuti Eestis aastal 1968 ning need said kirja Nõukogude Liidu ujujad. Kolmandal aprillil peetud maavõistlusel kohendas esmalt Vladimir Kossinski ilmarekordit 200m rinnuliujumises (2:27,4) ja samal päeval ületas 400m kompleksujumise tippmargi (4:45,3) Andrei Dunajev.

Kossinski rinnuliujumise rekord oli muljetavaldav, sest eelmine rekord pärines 1964. aasta olümpiamängudest. Mõned kuud pärast Tallinnas ujutud rekordit pälvis ta 1968. aasta olümpiamängudelt 100- ja 200m rinnuliujumises hõbemedalid. Ka tema tippmark ei jäänud pikaks ajaks püsima, sest juba järgmisel aastal ületas kaasmaalane Nikolai Pankin rekordi ligi sekundiga.

Andrei Dunajevi rekord püsis napid kaks kuud enne kui tulemust kohendati. Aastal 1968 parandati 400m kompleksujumise rekordit lausa viiel korral. Dunajevi olümpia ebaõnnestus, sest enda põhialal pidi ta leppima seitsmenda kohaga. Siiski tema Tallinnas püstitatud rekord on viimane kord kui Nõukogude Liidu/Venemaa ujuja sel alal maailmarekordit enda nimel hoidis, antud tipptulemus oli venelase ainus maailmarekord tema karjääri jooksul.

Neli maailmarekordit Ida-Saksamaa naiste poolt

1970-ndatel lõid ujumismaailmas laineid Ida-Saksamaa naisujujad. Tõsi, nii sakslaste kui ka Nõukogude Liidu koondise ujujate taga oli riiklik dopinguprogramm, mis "ergutas" ujujaid kiirematele tulemustele. Paljud sportlased toona ei teadnud, mis "vitamiine" neile koondise arstid andsid ja kuigi paljud toona töötanud ametnikud on tunnistanud dopingu andmist sportlastele, siis tulemusi ja rekordeid tühistatud ei ole.

1976. aasta olümpiamängudel võitsid Ida-Saksamaa naised kõik individuaalsed distantsid v.a 200m rinnuliujumise. Mõned kuud enne, täpsemalt 12.-14. märtsini olid paljud need samad naised Tallinnas, kus toimus järjekordne maavõistlus Nõukogude Liidu koondisega.

Võistluste avapäeval ujus sakslanna Ulrike Tauber 200m kompleksujumises maailmarekordi tulemusega 2:18,3. Olgu võrdluseks toodud, et Eesti rekord on tänasel päeval sekund aeglasem. Tauber oli esimene naisujuja maailmas, kes alistas sel alal 2:20 piiri ning viis järgmisel aastal tippmargi 2:15,85 peale. Samal aastal võitis ta olümpiamängudel 400m kompleksujumise (toona 200 ei ujutud) ning lõpetas teisena 200m liblika distantsi. Enda karjääri jooksul krooniti ta korra maailmameistriks (1975) ning neljal korral Euroopa meistriks (1974-1977).

Päev pärast Tauberi rekordsooritust tegi 200m seliliujumises tegusid tema koondisekaaslane Antje Stille. Tema rekord väga suur üllatus ei olnud, sest vaid 14 päeva varem oli ta riigi talvistel meistrivõistlustel samuti maailmarekordi ujunud. Stille viis rekordi esmakordselt alla 2:14 ning sai Kalevi ujulas ajaks 2:13,50. Antud kaks maailmarekordit jäid Stille kõige säravamateks saavutusteks, sest olümpiamängudel jäi tema parimaks kuues koht. Ka tema (kasu)ema, Ursula Küper, ujus maailmarekordi ning seda 1960. aastal 100m rinnuliujumises.

Võistluste viimasel päeval, ehk 14. märtsil, nähti kahte maailmarekordit. Esmalt kohendas Ulrike Richter 100m seliliujumise maailmarekordit saades tulemuseks 1:02,60. See oli tema jaoks juba viies kord kahe aasta jooksul kohendada sel alal rekordit. Mõned kuud hiljem ujus ta 1:01,51 ning see rekord püsis aastani 1980.

Richter on kõigist siin nimetatud sportlastest kõige edukam olnud, sest karjääri jooksul ujus ta lausa 14 maailmarekordit. 1976. aasta olümpiamängudel jäi ta 100- ja 200m seliliujumises võitmatuks ning kuulus ka võidukasse 4x100m kombineeritud teateujumisse. Lisaks krooniti ta karjääri jooksul veel 4x maailmameistriks (1973-1975) ja 4x Euroopa meistriks (1974-1977). 


Sellega ei olnud Ida-Saksamaa naiste domineerimine Tallinnas lõppenud, sest i-le pani täpi Rosemarie Gabriel, kes 200m liblikujumises ujus tulemuseks 2:13,60. Eesti rekord on tänasel päeval lausa kolm sekundit aeglasem. Gabriel oli rekordiparandust oodanud kolm aastat, sest 1973. aastal ujus ta rekordiks 2:15,45 ja 2:13,76. Pärast Tallinnas peetud võistlust suutis ta rekordi viia lausa 2:11,22 peale. 

1976. aastal olümpiamängudel tuli tal tunnistada koondisekaaslaste Andrea Pollacki ja Ulrike Tauberi nappi paremust ning teenis pronksmedali. Tema karjääri jäid veel kaunistama neli maailmameistritiitlit (1973-1975) ja kolm Euroopa tiitlit (1974). Toonane maavõistlus Tallinnas tõi lisaks neljale maailmarekordile ka 10 Euroopa rekordit. 

Viimane Eestis ujutud maailmarekord

Viimane kord kui Eestis ujuti maailmarekord oli aastal 1988. Taaskord kohtusid kaks kanget spordiriiki oma vahel maavõistluse raames. Venelane Igor Poljanski on ainuke ujuja, kes püstitas Eestis kaks maailmarekordit.

100 meetri selili eelujumises ületas ta viis aastat ameeriklase Rick Carey nimel olnud maailmarekordi kahe sajandikuga saades ajaks 55,17. Päev hiljem oli venelane sajandik nobedam ning sai ajaks 55,16. Mõned kuud hiljem suutis ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel ujuda 55,00, kuid olümpiamängudel sai kaela pronksmedali.

Ka tema maailmarekord ujuti samal aastal ameeriklase David Berkoffi poolt üle. Siiski 1988. aasta olümpiamängudel sai ta seista poodiumi kõige kõrgemal astmel, sest jäi ta võitmatuks 200m seliliujumises. Tuleb ka mainida, et toona oli seliliujumises lubatud vee all ujuda nii palju kui soov oli. Seega väga tihti sai seliliujumise stardis näha kuidas ujujad 25-35 meetrit on vee all ning alles siis hakkasid ujuma vee peal selili.

Poljanski krooniti 1986. aastal 100- ja 200m seliliujumises maailmameistriks. Aasta varem tegi ta kuldse duubli Euroopa meistrivõistlustel. Tänasel päeval elab venelane hoopis Uus-Meremaal ning juhib seal koos naisega ujumiskooli.
 

POPULAARSED POSTITUSED

Zirk avaldas detaili, mis lubas tal püstitada Eesti ujujate parima tulemuse tänavu

Stockholmis alanud kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel näitas avapäeval eestlastest parimat taset Kregor Zirk, kes murdis 400 meetri vabaujumises finaali ja ujus seni Eesti 2026. aasta parima resultaadi. 

Kregor Zirk Stockholm Openi eel: tibusid loetakse suvel

Olümpiamängude finalist Kregor Zirk on sel aastal seljataha jätnud endanimelise võistluse korraldamise, treeninglaagri Tais ning testib 9.-12. aprillini võistlusvormi kõrgetasemelisel võistlusel Stockholmis.

Jefimova lõpetas NCAA põhihooaja võiduga, Antoniak püstitas rekordi

USA üliõpilasliigas NCAA on lõpule jõudmas põhihooaeg ning varsti tehakse algust konverentsi meistrivõistlustega. Eneli Jefimova noppis järjekordse võidu rinnuliujumises ja testis krooli sprindikiirust, Lars Sebastian Antoniak püstitas isikliku rekordi.

EELVAADE: Kõik mis on vaja teada 2025. aasta paraujumise MMist

Ööl vastu pühapäeva algab Singapuris 12. korda peetavad paraujumise maailmameistrivõistlused, kus tuleb starti ligi 600 ujujat. Sarnaselt eelmisel suvel toimunud Pariisi paralümpiale ja kahe viimase MMiga esindavad sinimustvalget lippu Matz Topkin, Robin Liksor ja Susannah Kaul.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.