Ükski eestlane ei ole tavabasseinis veel maailmarekordini küündinud, kuigi on oldud väga lähedal, siis Eestimaal on püstitatud lausa kaheksa ilmarekordit. Mõni rekord on eriti muljetavaldav seega heidame pilgu ajalukku ning vaatame, kes Eestis maailma tippmargid kirja on saanud.
Kui aastal 1965 avas Tallinnas enda uksed tänane Kalev Spa, mis toona oli tribüünidega võistlusbassein, siis otsustasid kõrged Nõukogude Liidu ametnikud pidada mõned maavõistlused just Tallinnas. See tähendas ühtlasi seda, et Eestis käisid võistlemas mitmed endised ja tulevased olümpiavõitjad.
Esimesed kaks maailmarekordit ujuti Eestis aastal 1968 ning need said kirja Nõukogude Liidu ujujad. Kolmandal aprillil peetud maavõistlusel kohendas esmalt Vladimir Kossinski ilmarekordit 200m rinnuliujumises (2:27,4) ja samal päeval ületas 400m kompleksujumise tippmargi (4:45,3) Andrei Dunajev.
Kossinski rinnuliujumise rekord oli muljetavaldav, sest eelmine rekord pärines 1964. aasta olümpiamängudest. Mõned kuud pärast Tallinnas ujutud rekordit pälvis ta 1968. aasta olümpiamängudelt 100- ja 200m rinnuliujumises hõbemedalid. Ka tema tippmark ei jäänud pikaks ajaks püsima, sest juba järgmisel aastal ületas kaasmaalane Nikolai Pankin rekordi ligi sekundiga.
Andrei Dunajevi rekord püsis napid kaks kuud enne kui tulemust kohendati. Aastal 1968 parandati 400m kompleksujumise rekordit lausa viiel korral. Dunajevi olümpia ebaõnnestus, sest enda põhialal pidi ta leppima seitsmenda kohaga. Siiski tema Tallinnas püstitatud rekord on viimane kord kui Nõukogude Liidu/Venemaa ujuja sel alal maailmarekordit enda nimel hoidis, antud tipptulemus oli venelase ainus maailmarekord tema karjääri jooksul.
Neli maailmarekordit Ida-Saksamaa naiste poolt
1970-ndatel lõid ujumismaailmas laineid Ida-Saksamaa naisujujad. Tõsi, nii sakslaste kui ka Nõukogude Liidu koondise ujujate taga oli riiklik dopinguprogramm, mis "ergutas" ujujaid kiirematele tulemustele. Paljud sportlased toona ei teadnud, mis "vitamiine" neile koondise arstid andsid ja kuigi paljud toona töötanud ametnikud on tunnistanud dopingu andmist sportlastele, siis tulemusi ja rekordeid tühistatud ei ole.
1976. aasta olümpiamängudel võitsid Ida-Saksamaa naised kõik individuaalsed distantsid v.a 200m rinnuliujumise. Mõned kuud enne, täpsemalt 12.-14. märtsini olid paljud need samad naised Tallinnas, kus toimus järjekordne maavõistlus Nõukogude Liidu koondisega.
Võistluste avapäeval ujus sakslanna Ulrike Tauber 200m kompleksujumises maailmarekordi tulemusega 2:18,3. Olgu võrdluseks toodud, et Eesti rekord on tänasel päeval sekund aeglasem. Tauber oli esimene naisujuja maailmas, kes alistas sel alal 2:20 piiri ning viis järgmisel aastal tippmargi 2:15,85 peale. Samal aastal võitis ta olümpiamängudel 400m kompleksujumise (toona 200 ei ujutud) ning lõpetas teisena 200m liblika distantsi. Enda karjääri jooksul krooniti ta korra maailmameistriks (1975) ning neljal korral Euroopa meistriks (1974-1977).
Päev pärast Tauberi rekordsooritust tegi 200m seliliujumises tegusid tema koondisekaaslane Antje Stille. Tema rekord väga suur üllatus ei olnud, sest vaid 14 päeva varem oli ta riigi talvistel meistrivõistlustel samuti maailmarekordi ujunud. Stille viis rekordi esmakordselt alla 2:14 ning sai Kalevi ujulas ajaks 2:13,50. Antud kaks maailmarekordit jäid Stille kõige säravamateks saavutusteks, sest olümpiamängudel jäi tema parimaks kuues koht. Ka tema (kasu)ema, Ursula Küper, ujus maailmarekordi ning seda 1960. aastal 100m rinnuliujumises.
Võistluste viimasel päeval, ehk 14. märtsil, nähti kahte maailmarekordit. Esmalt kohendas Ulrike Richter 100m seliliujumise maailmarekordit saades tulemuseks 1:02,60. See oli tema jaoks juba viies kord kahe aasta jooksul kohendada sel alal rekordit. Mõned kuud hiljem ujus ta 1:01,51 ning see rekord püsis aastani 1980.
Richter on kõigist siin nimetatud sportlastest kõige edukam olnud, sest karjääri jooksul ujus ta lausa 14 maailmarekordit. 1976. aasta olümpiamängudel jäi ta 100- ja 200m seliliujumises võitmatuks ning kuulus ka võidukasse 4x100m kombineeritud teateujumisse. Lisaks krooniti ta karjääri jooksul veel 4x maailmameistriks (1973-1975) ja 4x Euroopa meistriks (1974-1977).
Sellega ei olnud Ida-Saksamaa naiste domineerimine Tallinnas lõppenud, sest i-le pani täpi Rosemarie Gabriel, kes 200m liblikujumises ujus tulemuseks 2:13,60. Eesti rekord on tänasel päeval lausa kolm sekundit aeglasem. Gabriel oli rekordiparandust oodanud kolm aastat, sest 1973. aastal ujus ta rekordiks 2:15,45 ja 2:13,76. Pärast Tallinnas peetud võistlust suutis ta rekordi viia lausa 2:11,22 peale.
1976. aastal olümpiamängudel tuli tal tunnistada koondisekaaslaste Andrea Pollacki ja Ulrike Tauberi nappi paremust ning teenis pronksmedali. Tema karjääri jäid veel kaunistama neli maailmameistritiitlit (1973-1975) ja kolm Euroopa tiitlit (1974). Toonane maavõistlus Tallinnas tõi lisaks neljale maailmarekordile ka 10 Euroopa rekordit.
Viimane Eestis ujutud maailmarekord
Viimane kord kui Eestis ujuti maailmarekord oli aastal 1988. Taaskord kohtusid kaks kanget spordiriiki oma vahel maavõistluse raames. Venelane Igor Poljanski on ainuke ujuja, kes püstitas Eestis kaks maailmarekordit.
100 meetri selili eelujumises ületas ta viis aastat ameeriklase Rick Carey nimel olnud maailmarekordi kahe sajandikuga saades ajaks 55,17. Päev hiljem oli venelane sajandik nobedam ning sai ajaks 55,16. Mõned kuud hiljem suutis ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel ujuda 55,00, kuid olümpiamängudel sai kaela pronksmedali.
Ka tema maailmarekord ujuti samal aastal ameeriklase David Berkoffi poolt üle. Siiski 1988. aasta olümpiamängudel sai ta seista poodiumi kõige kõrgemal astmel, sest jäi ta võitmatuks 200m seliliujumises. Tuleb ka mainida, et toona oli seliliujumises lubatud vee all ujuda nii palju kui soov oli. Seega väga tihti sai seliliujumise stardis näha kuidas ujujad 25-35 meetrit on vee all ning alles siis hakkasid ujuma vee peal selili.
Poljanski krooniti 1986. aastal 100- ja 200m seliliujumises maailmameistriks. Aasta varem tegi ta kuldse duubli Euroopa meistrivõistlustel. Tänasel päeval elab venelane hoopis Uus-Meremaal ning juhib seal koos naisega ujumiskooli.