Otse põhisisu juurde

Kolm imelist ja tänaseni kehtivat "Eesti rekordit" millest kunagi ei räägita


Eesti spordi- ja ujumissõbrad on harjunud traditsiooniliste rahvusrekorditega, kuid kui sügavamalt sukelduda rekordite maailmasse, siis leiame kolm imelist ja tänaseni kehtivat "Eesti rekordit", kuid millest kunagi ei räägita. 

Ujumises saab mitteametlikke rekordeid pastakast välja imeda päris palju. Päeva lõpuks saab igale maitsele leida midagi, kuid alltoodud tippmargid ei ole mingid tavalised rekordid. 

Eesti rekordid ujumises on juba aastakümneid ning ka eelmisel aastal nägime, et kuidas paranes 17 individuaalset tippmarki. Kaks ala - 50 ja 100m vabaujumine - on teistest mõne hinnangul natukene erilisemad, sest need on kõige konkurentsitihedamad ja seeläbi prestiižemad kui mõne teise distantsi rekordid.

Ujumise kuninglik ala - 100m vabaujumine

100m vabaujumist loetakse ujumise kuninglikuks distantsiks. Aastal 2019 võttis Daniel Zaitsev sel alal enda nimele rahvusrekordi ajaga 49,44, mis püsib tänaseni edetabeli tipus. Aga vähesed teavad, et tegelikult on Zaitsev 100 meetrit läbinud palju-palju kiiremini. 

2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel oli stardis meeste 4x100m kombineeritud teateujumise võistkond. Armin Evert Lelle ujus avavahetust, seejärel hüppas rinnuli distantsi läbima Martin Allikvee ning liblikujumist tegi Alex Ahtiainen. Viimast ehk vabaujumise etappi ujus muidugi Zaitsev ning millise ajaga veel. 

Tõsi, teateujumise sees ujutud tulemused (v.a avavahetus) ametlike rekorditena kirja ei lähe, sest tegemist ei ole statsionaarse stardiga, kuid see ei muuda fakti, et kui kiiresti ujuja distantsi läbib - antud juhul 100 meetrit. Zaitsev läbis 100 meetrit ajaga 48,31, mis on ülekaalukalt kõigi aegade kiireim tulemus eestlase esituses. Olgu võrdluseks toodud, et Pariisi olümpiamängude A-normatiiv 100m vabaujumises oli 48,34. 

Zaitsevi võimas teateujumise vahetus, kui ka teiste tiimiliikmete pingutuse tulemusena on selle teateujumise resultaat ka kehtiv Eesti rekord. 26-aastane Zaitsev sai kirja aga ühe kõige muljetavaldama tulemuse, mis kuni tänase päevani on olnud varjus. Olgu lisatud, et alla 49-sekundi on ujunud ka Pjotr Degtjarjov, kes samuti teateujumise sees on kirja saanud 48,90. 

Eesti kõige kiirem mees vees

Kui 100m vabaujumist loetakse kuninglikuks alaks, siis 50m vabaujumise parimat loetakse reeglina kõige kiiremaks meheks maailmas, Eestis või Tõrvas - olenevalt mis mastaapi kasutada. Kehtiv rahvusrekord on 22,32 ning see kuulub just Zaitsevile ning ta saab nimetada end ka Eesti kõigi aegade kiireimaks meheks vees. 

Vähesed aga teavad, et ühte basseinipikkust on ujutud veel kiiremini. 2015. aastal sprintis Pjotr Degtjarjov Tartus, Aura ujulas 50 meetrit ajaga 22,13. Sarnaselt eelmisele rekordile on ka see ujutud teateujumise vahetusena, täpsemalt 4x50m kombineeritud teateujumise sees. 

2017. aastal tippujumisega lõpparve teinud Degtjarjov on veel kirja saanud ka 22,28. Aga tulles tagasi tema kõigi aegade kiireima 50m vabaujumise juurde, siis arvestades fakti, et see on ujutud madalas ning mitte kuigi parimas võistlusbasseinis, siis võib ainult ette kujutada, et tiitlivõistlustele vastavas ujulas oleksime näinud ka esimest alla 22-sekundi ujumist. 

Siinkirjutajal on Degtjarjovi ujumine eriti hästi meeles, sest toona sai temaga ujutud samas teatetiimis ning basseini kõrvalt imetleda, et kuidas ta lendas ühest basseini otsast teise. Teateujumise vahetuse sai ta muide Aura ujula madalas otsas ehk kus vee sügavus ca 120cm. Tundub, et Degtjarjovile sobisid madalas basseinis tehtud stardid

Eesti rekordite rekord 

Kui rääkida Eesti ujumise rekorditest, siis ei saa üle ega ümber Kregor Zirkist. 25-aastane tippujuja purustas noorte ja juunioride vanuseklassides sadu rekordeid. Sama trend on jätkunud ka täiskasvanute klassis ning kuigi meedias tema rekordeid kajastatakse laialdaselt, siis tekib lõpuks küsimus, et mitu Eesti rekordit ta ujunud on? 

Kui võtame arvesse U-14, U-16, U-18 ning täiskasvanute rahvusrekordid, siis Kregor Zirk on ujunud 266 Eesti rekordit. Jah, see ei ole kirjaviga. Nendest 236 on ta ujunud ainuisikuliselt ja 30 koos võistkonnakaaslastega ehk teateujumise liikmena. 

Võtame need rekordid korra üksipulgi lahti. Täiskasvanute klassis on tema nimel koos teateujumistega 84 rahvusrekordit ning individuaalselt on ta püstitanud 72 tippmarki. Mõistetavalt on ta selles arvestuses Eesti läbi aegade edukaim ujuja. Tõstja Jaan Talts sai karjääri jooksul kirja 75 Eesti rekordit, aga ka 43 maailmarekordit. 

Noorte vanuseklassides ujus Zirk U-14 arvestuses 61 rekordit, U-16 vanuseklassis 59 ning juunioride ehk U-18 konkurentsis 62 rekordit, mis teeb kogusummaks 182 vanuseklasside Eesti rekordit. Kindlasti ei ole see tänapäeva noortele püüdmatu tulemus, aga sellist võimatut missioni ei võtaks isegi Tom Cruise ette.

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.