Eneli Jefimova jõudis 2024. aastal mitme särava saavutuseni, mis varasemalt on eestlastele jäänud püüdmatuks. Vaatamata enda 18. eluaastale on Jefimova ujumismaailmas saavutanud väga palju ning siit tekib ka küsimus, et kas ta on juba Eesti läbi aegade parim ujuja või kuulub see au Ivar Stukolkinile?
Võrdleme kahte edukat ujujat läbi kolme tiitlivõistluse - olümpiamängud, maailmameistrivõistlused ja Euroopa meistrivõistlused. Samuti kõrvutame püstitatud Eesti ja Euroopa rekordeid. Kõik lühiraja tulemused jäävad seekord kõrvale, sest Stukolkini perioodil toona tiitlivõistlusi lühirajal ei peetud, nendega alustati alles 1990-ndatel.
Olümpiamängud
Alustame kõige tähtsama spordivõistlusega, mis maailmas ujujate jaoks on - olümpiamängud. Jefimova on startinud kahel olümpial (2021 ja 2024) ning vette hüpanud neljal individuaalsel distantsil. Tokyo mängudel saavutas ta 100m rinnuliujumises 16. koha ning poole pikemal maal teenis 27. koha.
Pariisis sai temast esimene Eesti naisujuja, kes individuaalselt finaali jõudis ning lõpuks pälvis seitsmenda koha 100m rinnuliujumises. Starti läks ta ka 200m rinnuliujumises, kus lõpetas 23-ndana. Kui kõik hästi läheb, siis osaleb Jefimova veel olümpiamängudel, loodetavasti mitmel, ning saab selles kui ka järgnevates kategooriates enda resultaati veelgi parandada.
Tänasel päeval 64-aastase Ivar Stukolkini vastu on olümpiamängude kategoorias keeruline saada, sest tema kaela on riputatud kuldmedal. Ta võitis selle 4x200m vabaujumise teateneliku liikmena 1980. aasta Moskva olümpiamängudel, mis oli ka tema ainus kord kui ta suurimal spordipeol startis.
Toona meenutas ta finaali eelset aega Eesti Päevalehele järgmiselt: "Kunagi eelnevalt öeldi, et kuld lihtsalt peab tulema. Teadsin, et võistkond on kuldmedali pretendent. Küsimus oli vaid, kes sellesse nelikusse kuuluvad. See oli minu võimalus. Stardis ei tohtinud enam väristada. Lihtsalt läksid ja tegid oma tööd. Tuli ainult jälgida, et vahetuste ajal valestarti ei tee."
Siin võib muidugi tuua argumendi, et USA boikoteeris toona olümpiamänge ning medal on võidetud Nõukogude Liidu koondise liikmena, aga Stukolkin neid tegureid toona kontrollida ei saanud ning fakt on see, et eestlase kaelas on olümpiamängude kuldmedal. 19-aastane Stukolkin teenis Moskvast ka individuaalse medali kui finišeeris kolmandana 400m vabaujumises. Kusjuures toona ujutud aeg 3:53,95 püsis Eesti rekordina 39 aastat. Lisaks pälvis ta 12. koha 200m vabaujumises, kus teda jäi finaalikohast lahutama 0,4 sekundit.
Maailmameistrivõistlused
Esimesed ujumise maailmameistrivõistlused peeti aastal 1973 ning kuigi tänasel päeval selgitatakse maailma parimad iga kahe aasta tagant, siis enne 2001. aastat toimusid võistlused kolme, nelja ja ühe korra isegi viie aasta tagant.
Stukolkin tegi MM-i debüüdi paar päeva pärast enda 18. sünnipäeva. Kui toona oleks olnud Eesti koondis, siis ei oleks küsimust olnud, et Stukolkin oleks mitmel individaalsel alal vette hüpanud, aga Nõukogude Liidu koondisesse pääsemine oli sama keeruline kui tänasel päeval mahtuda USA ujumiskoondisesse.
1978. aasta MM-il mahtus eestlane 4x200m vabaujumise teatenelikusse, kuid tegi kaasa ainult eelujumised. Finaalis saavutas Nõukogude Liit USA järel hõbemedalid.
Järgmisel MM-il ehk 1982. aastal kuulus Stukolkin finaalis startinud 4x200m vabaujumise nelikusse. Poodiumile astus ka eestlane ning sai kaela eestlaste esimese maailmameistrivõistluste medali, mis oli hõbedane. Tugeva sisemise konkurentsi tõttu jäigi Stukolkinil individuaalsed stardid MM-il tegemata.
Jefimoval on MM-idelt ette näidata kolm finaalikohta. 2022. aastal ujus ta kaheksa parema sekka 50m rinnuliujumises ning saavutas kuuenda koha. Aasta hiljem oli ta finaalis nii 50- kui ka 100m rinnuliujumise distantsidel saavutades vastavalt kaheksanda ja kuuenda koha.
MM-ide võrdluste kontekstis tuleb ka ära mainida, et 50 meetri distantsid liblik-, selili- ja rinnuliujumises lisati võistlusprogrammi alles aastal 2001. Siiski Jefimova kuuendat kohta 100m rinnuliujumises võib lugeda tema karjääri üheks parimaks resultaadiks ning Eesti naisujujate seas on see läbi aegade parim koht.
Argumente, et kumb on olnud edukam MM-idel võib teha ühele kui ka teisele. Jefimoval on ette näidata parem individuaalne resultaat, kuid Stulkolkin saab kotist välja tõmmata medali, mis tavabasseinis on maailmameistrivõistlustel olnud teistele eestlastele seni püüdmatu.
Euroopa meistrivõistlused
Euroopa meistrivõistluste ajalugu ulatub lausa aastasse 1926. Eestlased hakkasid sel mõõduvõtul tegusid tegema 1950-ndatel, kui Endel Press saavutas 1954. aasta EM-il 1500m vabaujumises viienda koha. Siin kategoorias on keeruline vastu saada Eneli Jefimovale, sest ta on ainus sportlane, kes seisnud individuaalselt poodiumi kõige kõrgemal astmel. Kuldmedali teenis ta mullu 100m rinnuliujumises.
Kui olümpiamängude kategoorias võis tuua argumendi, et 1980. aasta olümpiamänge USA boikoteeris, siis ka selle võidu puhul võib öelda, et mitmed suurriigid jätsid võistluse vahele. Aga taaskord, Jefimova neid tegureid kontrollida ei saanud ning ajalukku kirjutatakse tema nimi suurte tähtedega. Eestlannal on EM-ilt kirjas veel üks finaalikoht - aastal 2021 teenis ta 50m rinnuliujumises kaheksanda koha.
Kaugele ei jäänud ka Stukolkin Euroopa meistrivõistluste kuldmedalist. Kui tänasel päeval antakse medalid ka nendele, kes eelujumistes startisid, siis toona seda praktikat ei kasutatud. 1981. aasta EM-il võitis Nõukogude Liidu koondis 4x100- ja 4x200m vabaujumised. Stukolkin tegi kaasa ainult eelujumistes.
1983. aasta EM-il pälvis Nõukogude Liit 4x200m vabaujumises üllatuslikult alles viienda koha ning võistkonda kuulus ka Stukolkin. Individuaalselt murdis ta end 200m vabaujumise finaali, kus finišeeris kaheksandana. Poole pikemal maal jäi tema saagiks 16. koht.
Rekordid
Erinevate ujujate võrdluste kontekstis vaadatakse ikka ja jälle ka püstitatud rekordeid. 1980. aastal püstitas Stukolkin 4x200m vabaujumise teateneliku liikmena ka kaks Euroopa rekordit. Ei ole palju Eesti sportlasi, ükskõik mis spordialal, kes on jõudnud selliste tippmarkideni.
Eesti rekordeid on mõlemad ujujad püstitanud hulganisti. Stukolkini saldosse jäi karjääri jooksul 46 rahvusrekordit, millest 29 olid individuaalsed. Jefimova kukrusse on seni kogunenud 38 Eesti rekordit ning nendest 32 on ta püstitanud ainuisikuliselt.
Kokkuvõttes on suur rõõm, et meil on sellised tipptegijad maailmas. Stukolkinit saaks meesujujate kategoorias kõrvutada ka Kregor Zirki ning Veiko Siimariga ja seal oleks samuti võrdsete heitlus ning maitse küsimus, et keda eelistada. Tegijad kõik!