Otse põhisisu juurde

Kregor Zirk omanimelisest võistlusest: korraldame Eestis midagi ainulaadset


Tänavu on Eesti ujumise võistluskalendrisse lisandunud uus mõõduvõtt - Zirk Swim Cup. Eesti parima meesujuja Kregor Zirki korraldatav võistlus toob nii ujujatele, treeneritele kui ka pealtvaatajatele midagi täiesti uut koduses võistluste virr-varris. 

Zirk Swim Cup toimub 15.-16. veebruarini Kregor Zirki sünnilinnas Tartus. Võistlust võõrustab Aura Keskus ning parimad selgitatakse välja 50 meetri basseinis. 

Mullu olümpiamängude finaalis ujunud Zirk räägib, et võistluste korraldamise idee tuli enda kogemusest, mis ta aastate jooksul maailma eri nurkades võisteldes on üles korjanud. "Olen aastaid välismaal erinevatel võistlustel osalenud ja samas näinud, et kuidas Eestis neid korraldatakse ning sealt tuli soov enda kogetu panna ühe võistluse sisse, mis oleks nauditav nii ujujatele, treeneritele kui ka pealtvaatajatele."

"Teine põhjus on selles, et see idee on päris pikalt mul olnud ja kuna hetkel treenin madalamate koormustega, siis on ideaalne aeg selle võistlusega algust teha," lisas Zirk. 

Aura ujulas peetava võistluse kohta ütleb Zirk kavala muigega, et bassein on nagu ikka 50 meetrit ja stardipukid endiselt samasugused, kuid kõik seda ümbritsev saab ujujatele olema teistsugune kui varasematel võistlustel.

"Ujujate jaoks saab täiesti uues kohas olema call room, finaalides tulevad ujujad pealtvaatajate ette täiesti uues kohas, erinev on ka sportlaste alad kui ka ettevalmistus kohad," avab Zirk veidi tausta. "Kogu liikumine basseinis saab olema varasemast erinev. Samuti toimuvad eelujumised sportlastele kahes erinevas vahetuses, et kõigil ujujatel oleks piisavalt ruumi ja mugav teha soojendust."

Zirk lisab, et 50m vabaujumises toimub Eestis ilmselt esmakordselt sellisel kujul SKINS ujumine ehk parim selgitatakse mitme ringi vältel. "Finaalis stardib nagu ikka kaheksa ujujat. Seejärel jätkavad neli kõige kiiremat. Nende seast selgub kaks finalisti, kes lähevad teineteisega suures finaalis vastamisi. Kõikide startide vahel on neli minutit, mis nõuab head taktikat kui ka vastupidavust," selgitab tippujuja formaati, mis välismaal on kogunud rohkelt populaarsust. 

Pealtvaatajad saavad nautida meelelahutust

Tartust pärit Zirk rõhutab, et väga palju fookust on pandud sellele, et pealtvaatajad ei peaks jälgima mingit tuima ujumist ühest seina otsast teise. "Üritame pealtvaatajate kõiki meeli ergutada ja virgutada. Basseinis saab olema eraldi valguse show, meeleolu aitavad luua ka DJ ning päevajuht mikrofoni taga ja anname pealtvaatajatele kätte ka nö. kaasaelamise vahendid."

Zirk lisab, et Aura ujula tribüün saab olema ainult pealtvaatajate jaoks ning mõned huvitavad täiendused on veel, kuid nende teada saamiseks tuleb õhtul kell 17:00 algavateks finaalideks ujulasse tulla. Sissepääs on tasuta!

Pikemas perspektiivis tahab Zirk luua võistluse, mis ei hakka toimuma ainult kord aastas, vaid kasvab ujumispeoks, mis on kättesaadav kõikidele ujumissõpradele. "Esimene aasta on kindlasti kõige keerulisem, sest otseselt mul sellist võistluste korraldamise kogemust ei ole ning kõik on uus ja huvitav. Ka eelarveliselt on kindlasti tänavu kulu suurem, kuid mul on väga head koostööpartnerid eesotsas Sportlandi ja Forusega."

"Kui tänavu on fookus eelkõige täiskasvanutel ja noortel, siis järgnevatel aastatel on erinevaid ideeid, et teha võistlus etappide kaupa ning lisada programmi eraldi võistlusklassid lastele, noortele, juunioridele, mastersitele ning miks mitte ka paraujujatele. Eesmärk on jõuda nii paljude ujumisfännide jaoks kui võimalik ning viia võistlus tulevikus ka erinevatesse Eesti basseinidesse," märgib ujuja, kes kehastub nüüd võistluste peakorraldajaks. 

Võistluste peatoetajateks on Sportland ja Forus. Eesti kõige ägedamale ujumisvõistlusele on õla alla pannud veel Speedo, Warmeston, Alumaster, Wesico, Europark, Enertec Group ja Rõngu Pagar. Võistluste sujuvaks korralduseks on professionaalsed partnerid: 363 agentuur, Aura keskus, Ledzep, Ujumise Spordiklubi, Hansa Buss, Tartu linn ja Kultuurikapital. 


POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.