Tänavusel lühirajaujumise hooajal on Eestis meesjuunioride ehk kuni 18-aastaste võistlusklassis selgelt eristunud üks ujuja. Tartust pärit 17-aastane Siim Kesküla areneb suurte sammudega ning viimaseks eredaks saavutuseks oli Põhjamaade juunioride meistritiitel.
"Isiklike rekordite tegemine ei ole meelakkumine," ütleb Kesküla ausalt. "Tuleb valida õige ujumise strateegia ja treenida vastavalt plaanile. Rekordite taga on töö päevast päeva, nii hommikul kui ka õhtul ning vahepealne aeg on sisustatud puhkuse ja õppimisega."
Igapäevaselt Tartus Ujumise Spordiklubis treener Geil Siimu näpunäidete järgi harjutav Kesküla sõnab, et nädalas on tal keskmiselt 7-8 ujumistreeningut ning sellele lisaks 2-3 harjutuskorda jõusaalis. Ujuja märgib, et kuna veetreeningute aeg on piiratud, siis treener peab kavasid tehes sellega arvestama ning rohkem kilomeetreid läbitakse treeninglaagrites.
Kesküla treener Siim, kelle perenimi on saatuse tahtel tema edukaima hoolealuse eesnimi, ütleb, et alates sügisest liigub Kesküla väga suure ja positiivse muutuse suunas. "2024 aasta kevade ja sügise Siimud oleks nagu kaks erinevat inimest," jutustab lisaks treeneritööle ka Elva Gümnaasiumis õpetajaametit pidav treener Geil. "Ta on oma suhtumiselt muutunud professionaalsemaks, kuid üks tunnus on jäänud samaks - ta on alati treeningul kohal."
Ujuja ise ütleb ka, et tema suurimaks tugevuseks on basseini äärde jõudmine. "Arvan, et juurde saan panna võimsuse, tehnika, pöörete ja veealuse osaga," loetles Kesküla elemente, kus tal on veel arenguruumi. Treener Geil märkis veel, et sügisel käis tema hoolealusel peast plõks läbi ja ta saab aru, et rahulikul pulsil töö tegemine on ka oluline ning samuti mõistab ta kui oluline on sportlasena enda keha eest hoolt kanda.
Kesküla treener Siim, kelle perenimi on saatuse tahtel tema edukaima hoolealuse eesnimi, ütleb, et alates sügisest liigub Kesküla väga suure ja positiivse muutuse suunas. "2024 aasta kevade ja sügise Siimud oleks nagu kaks erinevat inimest," jutustab lisaks treeneritööle ka Elva Gümnaasiumis õpetajaametit pidav treener Geil. "Ta on oma suhtumiselt muutunud professionaalsemaks, kuid üks tunnus on jäänud samaks - ta on alati treeningul kohal."
Ujuja ise ütleb ka, et tema suurimaks tugevuseks on basseini äärde jõudmine. "Arvan, et juurde saan panna võimsuse, tehnika, pöörete ja veealuse osaga," loetles Kesküla elemente, kus tal on veel arenguruumi. Treener Geil märkis veel, et sügisel käis tema hoolealusel peast plõks läbi ja ta saab aru, et rahulikul pulsil töö tegemine on ka oluline ning samuti mõistab ta kui oluline on sportlasena enda keha eest hoolt kanda.
Tulevikku näeb suure lombi taga
Hetkel Tartu Tamme Gümnaasumi 11. klassis tehnoloogia suunal õppiv Kesküla on kodustes vetes võitnud noorte klassi riigi meistrivõistlustel 27 kuldmedalit, juunioride klassis on tänavu lisandunud 16 esikohta ning detsembri lõpus kodubasseinis peetavatel Eesti meistrivõistlustel on suur tõenäosus, et lisandub ka esimene täiskasvanute kuldmedal.
Äsja mainitud Eesti meistrivõistlused toimuvad aga 50 meetri basseinis, kus noor tulevikulootus praktiliselt treenida ei saagi. "Täismõõtmetes basseini treeningkogemust käime saamas Türgis ja Riias, kuigi oleks tore kui Aura ka meile Tartus seda kasvõi vahel võimaldaks, sest olümpiamängudel selgitatakse parimad just 50 meetri basseinis," lausus otsekohene Kesküla.
17-aastane tulevikulootus märgib, et 50 meetri basseinis on tema trumbiks 100m vabaujumine, aga hästi tulevad välja ka 50m vaba- ja liblikujumise sprindid kui ka 200m vabaujumine. Kuigi tulemused lähevad tartlasel ülesmäge, siis enda tulevikku näeb ta pigem Ameerikas.
"Plaan oleks minna ikkagi suure lombi taha maad vaatama ja tutvuda sealsete treening- kui ka võistlussüsteemiga," pajatab Kesküla enda tuleviku ambitsioonidest. "Olen juba tosina ülikooliga kirjutanud ning paar kõrgkooli on ka pakkumise õhku visanud."
"Paljud USA treenerid on välja toonud minu mitmekülgsust ja huvitunud minust kui 100- ja 200 vabaujujast, kes suudab ujuda ka sprinti. Lisaks on mainitud potentsiaali 100 meetri liblikujumises ja ka kompleksujumises. Spordisüsteem Eestis on kõike muud kui gümnaasiumi lõpetanud noort toetav, lisaks puudub siin võimalus teha trenni 50 meetri basseinis," lisab ta.
Ka Siimu treener Geil kinnitab ülaltoodud ja ütleb, et tema hoolealune on mitmekülgne. "Hetkel on põhialaks vabaujumine, kuid tegelikult võiks ta ujuda ükskõik mida, vaid rinnuliujumises peame uuel aastal tegema väikse ABC järelaitamise tunni," muigab treener. "Kui see stiil saab piisavalt selgeks, siis võiks ta ka kompleksujumises näidata tulemusi, mis üllataks kõiki."
Keerulised treeningtingimused Aura ujulas
Igapäevaselt veedab Kesküla palju aega basseinis ning tema koduklubi treeningpaigaks on Aura ujula, mis on üks kahest 50 meetri basseinist Eestis, kuid igapäevaselt on rajad seatud selliselt, et ujula on muundatud 25 meetri basseiniks.
Positiivse iseloomuga Kesküla märgib, et Aura ujula juures meeldib talle parkimiskorraldus, sest seal on alati parkimiskohti ja peale 19:00 on parkimine tasuta. "Bassein on parajalt märg, täpselt õige temperatuuriga ja ka saun on alati soe," ütleb ujuja, kelle püüdlustele tipu poole pürgida on õla alla panna Spordipood Duncan.
Siiski viitab märtsis 18-aastaseks saav Kesküla, et murekohti jätkub. "Treeningueelset soojendusvõimlemist on praktiliselt võimatu teha, sest treeninguks ettenähtud ajaaken on niivõrd väike. Võtmed saame kätte minutipealt ja vahel tekib olukord, kus peame neid 15-20 minutit ootama."
"Aura ujula fuajee on täis lapsi erinevatest Tartu koolidest ja lasteaedadest, seega igapäevaselt peame olema pidevate haigustekitajate saamise kartuses ning osad treeningkaaslased ongi juba teistkordselt paari kuu jooksul viirushaigusega kimpus, mul on veel vedanud," jätkab Kesküla murelikult.
Siiski näeb noor ujuja olukorrale ka lahendust. "Oleks meil vaid oma riietusruumi kapp ja võimalus basseini ääres enne treeningut pikemalt võimelda ning pärast venitada, siis võiks Aura Keskuses treenimisega rahule jääda, sest praegune süsteem ei ole saavutusspordi sõbralik," ütleb ta ausalt ja filtrita.
Treeningkaaslased, auahnus ja südamlikkus
Treeningkaaslastest rääkides tuleb Siimu näole naeratus ning ta selgitab, et treeninggrupp on ühtne ja toetav mehhanism, kus igaühel on mingi roll. "Meil on suur osa sportlastest hullumeelselt töökad, laisad on vaid üksikud, kuid ka neid on vaja," analüüsib enda treeningrühma liider. "Kõige rohkem meeldib mulle poistega sprinte ujuda ja muidugi peale trenni sauna kütta."
Treener Geil lisab, et Siim on iseloomult väga auahne, püsimatu olemusega ja naudib erinevaid väljakutseid. "Tal peab alati midagi põnevat ja naljakat toimuma ning ta tahab olla parim."
"Kuna talle meeldivad väga võistluskiirusel harjutused, siis selle baasil on tal väga hea laktaaditaluvus välja kujunenud ja see kajastub ka tulemustes. Siim tunnetab oma keha väga hästi ja oskab koheselt teha tehnilisi parandusi, tegemist on intelligentse sportlasega," ei ole treener kiitusega kitsi.
Juba ligi viis aastat Siimu juhendav Geil ütleb, et seal kus on Siim, seal on pidev seiklus ja enamjaolt ikka palju nalja. "Enamus lugusid jätaksin enda teada, aga temaga igav ei ole kunagi olnud ja tänu temale saan ise igapäev järjest targemaks. Kui peaksin minema üksikule saarele ja saaksin kaasa võtta ühe enda rühma sportlase, siis valiksin kindlasti Siimu."
"Siim on ka üks nendest sportlastest, kes alati peab mind minu sünnipäeval meeles, tema lillekimbud püsivad tavaliselt mul vaasis mitu kuud ja see on märk ka sellest, et tal on väga toetavad vanemad," avaldab treener ka enda hoolealuse südamlikku poolt.
Olümpiamängud ja iidolid
Kui jutt veereb olümpiamängude peale, siis on 17-aastane ujuja kahe jalaga maa peal ning endale medalit kaela ei riputa, pigem vaatab olukorda väga realistlikult.
"Los Angelese olümpiamängude poole on vaja esmalt püstitada väiksemad eesmärgid ja läbi nende täitmiste pürgida alles maailma suurimale spordipeole," sõnab Kesküla. "Olümpia oleks pikas plaanis eesmärk, aga enne seda tuleb võistlusi, mis on praegu olulisemad, näiteks järgmisel suvel toimuvad Euroopa juunioride meistrivõistlused."
Siiski tunnistab ta otsekoheselt, et kindlasti mõtleb olümpiamängudele ja loomulikult tahab seal võistelda. Suuri iidoleid Keskülal ei ole, kes juba olümpiaareenil tegusid teevad, aga hoiab eestlastele pöialt ning elab kaasa Kregor Zirkile, kes alustas enda sportlaskarjääri täpselt samas klubis ja basseinis.
Paludes Siimul välja tuua tema ujujate Mount Rushmore ehk neli kõigi aegade parimat ujujat, siis selles nimekirjas on kõigile midagi ehk kasutades Siimu kuulsaks saanud fraasi: "Rahvale."
"Minu Mount Rushmore peal oleks läbi aegade edukaim olümpialane Michael Phelps, rinnuliujumise valitseja Adam Peaty, sprindispetsialist Florent Manaudou ja muidugi eestlane Kregor Zirk," võttis Kesküla intervjuu tabavalt kokku.