Pühapäeval lõppesid Tartus Aura ujulas kolm päeva kestnud Eesti meistrivõistlused, mis peeti kummalisel põhjusel lühirajahooajal. Kuigi võistluste tase oli viimase kümne aasta üks madalamaid, siis Eesti meistritiitlid on igavesed ja kiitus ujujatele, kes medalite nimel heitlema tulid.
Priitswim toob välja viis erinevat fakti Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustest:
1. Noorim ja vanim Eesti meister
2024. aastal saab ujumises noorima Eesti meistri tiitlit kanda 13-aastane Emily-Pärli Jäärats. Audentese Spordiklubi kasvandik jäi konkurentidele löömatuks 200 meetri kompleksujumises, kus tal jäi mõni kümnendik puudu Eesti U-14 vanuseklassi rahvusrekordist.
Ka vanim Eesti meister tuleb naiste ridadest. 21-aastane Anete Bollverk sai 50m vabaujumise finaalis esimesena käe vastu seina. Huvitaval kombel lõpetas tema järel teisena just 13-aastane Jäärats, kes kaotas kaheksa aastat vanemale konkurendile seitsme sajandikuga.
2. Kõik võitjad 21. sajandist
Vanuse teemadel ka jätkame. 105. korda toimunud Eesti meistrivõistluste ajaloos juhtus esmakordselt see, et ühegi võitja sünniaasta ei alga numbritega 19. Varasemalt on alati Eesti meistriks kroonitud ujuja, kes sündinud 20. sajandil.
Kuna tänavu jätsid peaaegu kõik Eesti koondislased riigi meistrivõistlused vahele, siis vanimaks võitjaks oligi eelmainitud Anete Bollverk, kelle sünniaastaks 2003.
3. Kõige rohkem ja vähem osalejaid
Kõige populaarsem ala tänavu meeste seas oli 100m vabaujumine, kus stardijoonele sättis end 87 ujujat. Naiste konkurentsis jäid 50- ja 100m vabaujumine 64 osalejaga jagama kõige populaarsemat distantsi.
Kõige vähem osalejaid oli nii meeste kui naiste seas 200m liblikujumises. Mõlemal alal jäid finaalis rajad tühjaks, sest meeste konkurentsis oli stardis viis ujujat ning naiste seas üks rohkem.
4. Eesti meistrivõistlused detsembris
Korraldada tavabasseini Eesti meistrivõistlused lühirajahooajal on muidugi kunst omaette ning ka Eesti ujumise ajaloost leiame, et see on haruldane juhus. Kuigi on sportlasi keda võistluste aeg ei mõjutanud, siis vaadates tulemuste keskmist taset, siis on näha, et tegemist oli viimase 20 aasta ühe kõige nõrgema tasemega meistrivõistlus.
Eesti meistrivõistluste 105. aastasest ajaloost leiame, et viimati peeti riigi meistrivõistlused detsembris aastal 1952, kuid sel aastal toimusid meistrivõistlused ainult lühirajal. Kuna enne seda võisteldi avatud veekogudes, siis 50 meetri basseinis toimusid Eesti meistrivõistlused detsembrikuus esmakordselt.
5. Eesti meistrivõistlused Tartus
Tartu võõrustas Eesti meistrivõistlusi esmakordselt aastal 1926. Toona võistledi Emajões ning sinna rajatud 50 meetri ujulas. Meeste 100 meetri vabaujumises oli 98 aastat tagasi võiduaeg 1:20,3 ning naistel 1:49,8. Individuaalselt jagasid mehed medalid viiel alal ja naised neljal alal.
Läbi ajaloo on Tartu võõrustanud Eesti meistrivõistlusi 24 korda. Kui Emajões selgitati parimad 1926, 1929, 1942 ja 1944, siis pärast seda tuli väga pikk paus. Täpsemalt 58 aastat, sest järgmised riigi meistrid selgusid Tartus aastal 2002.
Eriti sagedaseks muutus see 21. sajandi alguses kui heade mõtete linna kerkis Aura ujula. Pärast aastat 2002 on Eesti meistrivõistlused praktiliselt alati olnud Tartus. Viimase 22 aasta jooksul on seal medalid jagatud 20 korral.