Otse põhisisu juurde

MM-i EELVAADE: Kus on tiitlivõistluste debütantide Roose ja Iltšišini lagi?


10.-15. detsembrini peetakse Budapestis lühiraja maailmameistrivõistlused (25m). Kümneliikmelise Eesti ujumiskoondise koosseisu kuulub kaks sportlast, kes teevad täiskasvanute tiitlivõistlustel enda debüüdi ning nendeks on Ralf Roose ja Mark Iltšišin. 

20-aastane Ralf Roose alustas sügisel enda teist õppeaastat USA ülikoolis. Kui esimesel aastal treenis ta George Washingtoni kõrgkoolis, siis nüüd on Tartust pärit ujuja vahetanud kooli ja esindab Kentucky ülikoolitiimi. 

Roose kvalifitseerus MM-ile tänu enda 50m rinnuliujumise tulemusega tänavu suvel peetud Eesti karikavõistlustel, kus ta alistas B-normatiivi (27,50) üheksa sajandikuga. Isiklik rekord 27,21 pärineb tal eelmise aasta detsembrikuust, kuid toona peetud Eesti meistrivõistluste tulemused ei loetud alaliidu vea tõttu kvalifitseerumise kõlbulikeks. 

100m rinnuliujumises on tema eelmisel aastal püstitatud tippmark 59,41 ning tänavu suvel oli ta sellest tulemusest kolm kümnendikku aeglasem. Nendel kahel alal hüppab tartlane esmakordselt ka MM-il vette.

Poolfinaali pääsemiseks peaks 20-aastane ujuja tegema väga suure hüppe, sest suure tõenäosusega viib 16 parema sekka ajad 26,2-26,4 ringis ning 100 meetri distantsil tuleb ilmselt näidata aega alla 58-sekundi, kuid püüda on eestlasel ka muud. 

Debütandi jaoks oleks isiklik rekord väga hea märk ning 50m rinnuliujumises püüda aega alla 27-sekundi, mis teeks temast neljanda Eesti meesujuja, kes taolise saavutuseni jõudnud. 100 meetri distantsil tõusis eelmisel nädalal Eesti hooaja edetabeli liidriks Lars Sebastian Antoniak ajaga 59,58. 

Roosel on kindlasti võimed olemas, et see aeg ületada, sest ka isiklik rekord on tal sellest tulemusest nobedam. Saame põnevusega jälgida, et kui raudsete närvidega Eesti mees suurel areenil on ning kaks isiklikku rekordit maailmameistrivõistlustel oleks soliidne avang, mis toob tulevikus veel kamaluga tiitlivõistluste starte.

Distants Isiklik rekord Hooaja tippmark Eesti rekord
50 RIN 27,21 27,41 26,68
100 RIN 59,41 59,71 57,51
        
Iltšišini viimane võimalus Eesti juunioride rekorditeks

Eesti koondise noorimaks meesujujaks on tänavu 18-aastane Mark Iltšišin, kes pääses tiitlivõistlustele tänu sellele, et Kregor Zirki võistlusplaanidesse 800- ja 1500m vabaujumine ei kuulu. Nimelt, vastavalt võistluste reglemendile saab ühte ala ujuda kaks sportlast, kui mõlemal on täidetud A-normatiiv. 

Iltšišin alistas mõlemal alal B-normatiivid, kuid kuna koduse edetabeli tipus on mõlemal vabaujumise distantsil Zirk, siis pidi lootma ta tema loobumisele. Kuna Eesti parim meesujuja stardib MM-il 200m liblik- ja vabaujumises on noorel Iltšišinil võimalus end nüüd näidata esmakordselt täiskasvanute tiitlivõistlustel. 

Nii 800- kui ka 1500m vabaujumise Eesti juunioride rekordid kuuluvad debüüti tegevale Iltšišinile ja neid saab ta ujuda kuni 1. jaanuarini ehk viimane võimalus lühirajal kruttida nad teiste jaoks võimalikult kiireks. 

800m vabaujumine meestele on lühiraja MM-il täitsa hiljuti lisatud distants, sest esmakordselt ujuti seda aastal 2022 ehk vaid korra. Seega saab Tallinnast pärit ujuja ajaloo esimeseks Eesti meesujujaks, kes sel alal lühiraja MM-il stardib. 

Isiklik rekord on tal ujutud novembrikuu keskel numbritega 7:56,50. 1500m vabaujumisel on pikem ajalugu ja see ala on olnud võistluste kalendris aegade esimesest MM-ist ehk aastast 1993. Iltšišin viis eelmisel nädalal Põhjamaade meistrivõistlustel enda isikliku tippmargi 15:10,44 peale ja tõusis Zirki (14:54,47) järel Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale. 


800- ja 1500m vabaujumises peetakse lühirajal otsefinaalid ehk eelülesandmiste aegade võrdluses kaheksa parimat saavad enda etteaste teha õhtuses võistlusosas koos teiste distantside poolfinaalide ja finaalidega. Ülejäänud mehed hakkavad kiireid aegu jahtima hommikuses võistlusosas. 

Stardinimekirjas on 42 ujujat registreeritud 800m vabaujumisele ja 26 ujujat kõige pikemale basseiniujumise distantsile, mis on võrdlemisi suured numbrid, aga eks me näe palju tegelikult stardipukkide taha tuleb. 18-aastane Iltšišin saab pingevabalt võistelda, sest kõrgete kohtade eest ta ei heitle ning Zirki rahvusrekordid on veel püüdmatus kauguses. 

Sarnaselt Roosele oleksid isiklikud rekordid Iltšišini jaoks hea kordaminek, eriti olukorras kus isiklikud tippmargid on hetkel ujutud väiksematel mõõduvõttudel. Isiklik rekord tähendaks ka uut Eesti juunioride tippmarki ning taaskord sammukest lähemale Zirki rahvusrekorditele. 

Distants Isiklik rekord Hooaja tippmark Eesti rekord
800 VAB 7.56,50 27,41 7:44,19
1500 VAB 15:10,44 15:10,44 14:54,47

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.