10.-15. detsembrini peetakse Budapestis lühiraja maailmameistrivõistlused (25m). Kümneliikmelise Eesti ujumiskoondise koosseisu kuulub kaks sportlast, kes teevad täiskasvanute tiitlivõistlustel enda debüüdi ning nendeks on Ralf Roose ja Mark Iltšišin.
20-aastane Ralf Roose alustas sügisel enda teist õppeaastat USA ülikoolis. Kui esimesel aastal treenis ta George Washingtoni kõrgkoolis, siis nüüd on Tartust pärit ujuja vahetanud kooli ja esindab Kentucky ülikoolitiimi.
Roose kvalifitseerus MM-ile tänu enda 50m rinnuliujumise tulemusega tänavu suvel peetud Eesti karikavõistlustel, kus ta alistas B-normatiivi (27,50) üheksa sajandikuga. Isiklik rekord 27,21 pärineb tal eelmise aasta detsembrikuust, kuid toona peetud Eesti meistrivõistluste tulemused ei loetud alaliidu vea tõttu kvalifitseerumise kõlbulikeks.
100m rinnuliujumises on tema eelmisel aastal püstitatud tippmark 59,41 ning tänavu suvel oli ta sellest tulemusest kolm kümnendikku aeglasem. Nendel kahel alal hüppab tartlane esmakordselt ka MM-il vette.
Poolfinaali pääsemiseks peaks 20-aastane ujuja tegema väga suure hüppe, sest suure tõenäosusega viib 16 parema sekka ajad 26,2-26,4 ringis ning 100 meetri distantsil tuleb ilmselt näidata aega alla 58-sekundi, kuid püüda on eestlasel ka muud.
Debütandi jaoks oleks isiklik rekord väga hea märk ning 50m rinnuliujumises püüda aega alla 27-sekundi, mis teeks temast neljanda Eesti meesujuja, kes taolise saavutuseni jõudnud. 100 meetri distantsil tõusis eelmisel nädalal Eesti hooaja edetabeli liidriks Lars Sebastian Antoniak ajaga 59,58.
Roosel on kindlasti võimed olemas, et see aeg ületada, sest ka isiklik rekord on tal sellest tulemusest nobedam. Saame põnevusega jälgida, et kui raudsete närvidega Eesti mees suurel areenil on ning kaks isiklikku rekordit maailmameistrivõistlustel oleks soliidne avang, mis toob tulevikus veel kamaluga tiitlivõistluste starte.
Distants | Isiklik rekord | Hooaja tippmark | Eesti rekord |
50 RIN | 27,21 | 27,41 | 26,68 |
100 RIN | 59,41 | 59,71 | 57,51 |
Iltšišini viimane võimalus Eesti juunioride rekorditeks
Eesti koondise noorimaks meesujujaks on tänavu 18-aastane Mark Iltšišin, kes pääses tiitlivõistlustele tänu sellele, et Kregor Zirki võistlusplaanidesse 800- ja 1500m vabaujumine ei kuulu. Nimelt, vastavalt võistluste reglemendile saab ühte ala ujuda kaks sportlast, kui mõlemal on täidetud A-normatiiv.
Iltšišin alistas mõlemal alal B-normatiivid, kuid kuna koduse edetabeli tipus on mõlemal vabaujumise distantsil Zirk, siis pidi lootma ta tema loobumisele. Kuna Eesti parim meesujuja stardib MM-il 200m liblik- ja vabaujumises on noorel Iltšišinil võimalus end nüüd näidata esmakordselt täiskasvanute tiitlivõistlustel.
Nii 800- kui ka 1500m vabaujumise Eesti juunioride rekordid kuuluvad debüüti tegevale Iltšišinile ja neid saab ta ujuda kuni 1. jaanuarini ehk viimane võimalus lühirajal kruttida nad teiste jaoks võimalikult kiireks.
800m vabaujumine meestele on lühiraja MM-il täitsa hiljuti lisatud distants, sest esmakordselt ujuti seda aastal 2022 ehk vaid korra. Seega saab Tallinnast pärit ujuja ajaloo esimeseks Eesti meesujujaks, kes sel alal lühiraja MM-il stardib.
Isiklik rekord on tal ujutud novembrikuu keskel numbritega 7:56,50. 1500m vabaujumisel on pikem ajalugu ja see ala on olnud võistluste kalendris aegade esimesest MM-ist ehk aastast 1993. Iltšišin viis eelmisel nädalal Põhjamaade meistrivõistlustel enda isikliku tippmargi 15:10,44 peale ja tõusis Zirki (14:54,47) järel Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale.
800- ja 1500m vabaujumises peetakse lühirajal otsefinaalid ehk eelülesandmiste aegade võrdluses kaheksa parimat saavad enda etteaste teha õhtuses võistlusosas koos teiste distantside poolfinaalide ja finaalidega. Ülejäänud mehed hakkavad kiireid aegu jahtima hommikuses võistlusosas.
Stardinimekirjas on 42 ujujat registreeritud 800m vabaujumisele ja 26 ujujat kõige pikemale basseiniujumise distantsile, mis on võrdlemisi suured numbrid, aga eks me näe palju tegelikult stardipukkide taha tuleb. 18-aastane Iltšišin saab pingevabalt võistelda, sest kõrgete kohtade eest ta ei heitle ning Zirki rahvusrekordid on veel püüdmatus kauguses.
Sarnaselt Roosele oleksid isiklikud rekordid Iltšišini jaoks hea kordaminek, eriti olukorras kus isiklikud tippmargid on hetkel ujutud väiksematel mõõduvõttudel. Isiklik rekord tähendaks ka uut Eesti juunioride tippmarki ning taaskord sammukest lähemale Zirki rahvusrekorditele.
Distants | Isiklik rekord | Hooaja tippmark | Eesti rekord |
800 VAB | 7.56,50 | 27,41 | 7:44,19 |
1500 VAB | 15:10,44 | 15:10,44 | 14:54,47 |