Otse põhisisu juurde

Kogu tõde aastal 2024 püstitatud Eesti rekorditest

 


Aastal 2024 püstitasid Eesti ujujad nii lühirajal kui ka tavabasseinis kokku 17 individuaalset riigi rekordit. Saatuse tahtel ujus tänavu aasta esimese kui ka viimase rahvusrekordi Kregor Zirk, kes oli ka suurim rekordite purustaja. 

25-aastase Zirki aasta oli edukas, mis lõppes nelja erineva tiitlivõistluste finaaliga ning kulmineerus Pariisi olümpiamängude seitsmenda kohaga. Võib öelda, et aasta kõige olulisem rahvusrekord kuulub just Tartust pärit ujujale. 

Pariisi olümpiamängude 200m liblikujumise poolfinaalis näidatud aeg 1:54,22 on Euroopa kõigi aegade kümnes tulemus, kuid sellest enam viis see eestlase olümpiafinaali. Tavabasseinis kohendas ta sel alal rekordit tegelikult kolmel korral, lisaks eelmainitud sooritusele püstitas ta kaks tippmarki veebruaris Dohas toimunud maailmameistrivõistlustel. Sel võistlusel jäi tema saagiks Eesti ujujate läbi aegade parim koht tavabasseini MM-ilt. 

Lühirajal oli Zirki rekordite ampluaa laiem. Riigi rekordid paranesid 400-800-1500m vabaujumises kui ka põhialal - 200m liblikujumise distantsil -, mis oli ka aasta viimane rekord. Ühtekokku püstitas Eesti parim meesujuja 2024. aastal seitse rahvusrekordit ehk 41% ujutud individuaalsetest tippmarkidest kuuluvad just tema nimele. 

Jefimova saagiks üks rahvusrekord

Eesti parimal naisujujal, Eneli Jefimoval, oli saavutuste poolest elu parim aasta. Euroopa meistritiitel, olümpiamängude finaalikoht ja lühiraja MM-i pronksmedal. Kui aasta 2023 oli Jefimova jaoks rekordite poolest üks kõige edukam (12 rekordit), siis tänavu oli vastupidi. 

Esimese individuaalse rahvusrekordi ujus Jefimova 2020. aastal ning juhuse tahtel siinkirjutaja sünnipäeval. 2020. aastal ujus ta kokku kaks rekordit, aasta hiljem kohendas ta riigi rekordeid lausa 13 korral ning 2022. aastal kogunes rekordeid Jefimova kukrusse neli. 

Tänavu jäi 17-aastase ujumisässa ainsaks individuaalseks Eesti rekordiks Euroopa juunioride meistrivõistluste 100m rinnuliujumise poolfinaalis ujutud 1:06,08. Esmakordselt, viimase viie aasta jooksul, jäi tal rekord ujumata lühirajal, kuigi jõudis nii 50- ja 100m rinnuliujumises vaid mõne sajandiku kaugusele enda tugevatest tippmarkidest. Lohutuseks ripub seinal kaks tiitlivõistluste medalit, mis seni ühelgi eestlasel puudub. 

Tribuntsov on tulnud, et jääda

Kui Zirk oli seitsme rahvusrekordiga tänavu kõige edukam ujuja, siis vägagi edukas aasta oli ka Ralf Tribuntsovi jaoks. Mullu kahel korral lühiraja EM-il finaali murdnud sportlane suutis finaaliukse lahti muukida ka tavabasseinis. 

Euroopa meistrivõistluste 50m seliliujumise poolfinaalis näidatud aeg 24,89 pühkis eelneva tippmargi tabelist enam kui poole sekundiga. Nii suuri rekordiparandusi sprindis nähakse harva. Hiljuti peetud lühiraja MM-il sai ta veel kirja kolm Eesti rekordit. 30-aastane Tribuntsov oli Zirki kõrval ainus ujuja, kes suutis nii lühirajal kui tavabasseinis rekordeid ujuda. 

Tavabasseinis hiilgas kahe rekordiga nüüd juba ujumisprillid varna riputanud Aleksa Gold. Enda karjääri viimasel tippvõistlusel, Euroopa meistrivõistlustel Belgradis, parandas ta kahel korral 100m vabaujumise Eesti rekordit ning saavutas kokkuvõttes 10. koha, mis jäi ka tema karjääri parimaks tiitlivõistluste kohaks. 

Kaks tippmarki sai kirja ka Mark Iltšišin. Ta suutis 1500m vabaujumises viia rahvusrekordi alla 16-minuti. Esmalt ujus ta rekordi märtsis ning viis juulis peetud Euroopa juunioride meistrivõistlustel rahvusrekordi 15:46,49 peale. 

Kuigi Kirke Mõtsniku novembri keskel lühirajal ujutud 1500m vabaujumise tulemus (17:06,18) võib olla eelmainitud rekordite kõrval taseme poolest paar grammi lahjem, siis erinevate statistiliste näitajate poolest on see kindlasti esimeste seas. 

Kõikide püstitatud rekordite hulgast ületas ta seni vanima kehtinud rekordi (19 aastat). Samuti on tegemist ainsa individuaalse rahvusekordiga, mis ujutud Eestis, täpsemalt Tallinnas. Lühirajal oli Mõtsnik tänavu ka ainus naisujuja, kes Eesti rekordini jõudis.

Kokkuvõttes seega ujuti üheksa rekordit tavabasseinis ja kaheksa tippmarki lühirajal. Eriti positiivne on see, et 17-st püstitatud rekordist kümme ujuti täiskasvanute tiitlivõistlusel. 

POPULAARSED POSTITUSED

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.

SPIKKER: Kõik, mida on vaja teada USA ülikoolide vahelistest võistlustest

USA ülikoolide vaheline ehk NCAA võistlushooaeg on täistuuridel käinud juba viimased kuu aega. Ka eestlasi on erinevates Ameerika koolides palju eesotsas Eneli Jefimova, Lars Sebastian Antoniaki, Christopher Palvadre jpt. Kuidas võistlussüsteem tegelikult on üles ehitatud ja mis mõõduvõtud mängivad suurt rolli?

6 SUURT ajalist barjääri, mis on Eesti ujujatel peaaegu käegakatsutav

Oktoobris toimunud MK-sarja ajal alistas Ralf Tribuntsov 100 meetri seliliujumises 50-sekundi piiri ja sai poole lühemal maal esmakordselt jagu 23-sekundi needusest. Kuus suurt ajalist barjääri langeb ilmselt lähitulevikus veel, sest on need eestlastele käegakatsutavad. 

Zirk esimesest võistlusest peale pikka pausi: sain vastuse ühele küsimusele

Rotterdamis peetud ujumisvõistlusel lõpetas Eesti parim meesujuja Kregor Zirk enam kui 10 kuud kestnud võistluspausi. Kolmel alal startinud ujuja tunnistab, et on näidatud aegadega rahul ja sai vastuse ühele väga olulisele küsimusele.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust.