Eile lõppes Taanis Vejle linnas kolm päeva kestnud Põhjamaade meistrivõistlused, kus selgitati välja regiooni parim ujumisriik. Lisaks said võimaluse rahvusvahelises konkurentsis võistelda ka täiskasvanud sportlased, sh neli Eesti ujujat, kes peagi stardivad lühiraja MM-il.
Teeme ülevaate Põhjamaade kõige säravamatest esitustest, vastame põlevatele küsimustele ning muid huvitavaid statistilisi fakte.
1. Eneli Jefimova vorm enne MM-i
Kahtlemata olid paljude pilgud pööratud Eneli Jefimova peale, sest peagi algaval lühiraja MM-il on tal reaalne võimalus teenida Eestile ajaloo esimene medal. Peagi 18-aastaseks saav ujuja näitas väga head sprindikiirust, kuid tundub, et vastupidavus ei ole (veel) parimate päevade tasemel.
Jefimova treener Henry Hein ütles enne Põhjamaade meistrivõistlusi, et 100 meetri rinnuliujumises on eesmärk ujuda alla 1:04. Tema hoolealune sai kirja 1:04,29 ja 1:04,30 ning jäi kümnendiku kaugusele ka hooaja tippmargist. Analüüsides Jefimova esimest 50 meetrit, siis see on täpselt samal tasemel nagu aasta tagasi kui ta ujus lühiraja EM-il isikliku rekordi 1:03,21.
Distantsi teine pool on muret tekitav, sest selle läbis ta isikliku rekordi graafikuga võrreldes sekund aeglasemalt. Tõsi, põhivõistluseni on veel jäänud nädal ning rohkema puhkusega kindlasti see paraneb, kuid sekund enne lühirajahooaja põhivõistlust on natukene palju.
Pärast Jefimova 100 meetri ujumist oli selge, et tuleb hea aeg 50 meetri rinnuliujumises. Kuna viimaste aastatega on Eesti parimal naissportlasel massi tunduvalt juurde tulnud ja tal on looduse poolt antud kiire jalalöök, siis 50 meetri sprint ongi tema parim ala. Aeg 29,28, mis on 18 sajandikku isiklikust rekordist, on hea märk. Nii 50- kui ka 100 meetri distantsil peaks eestlanna nende aegadega jõudma finaali, kuid medali jaoks on vaja tal veel juurde panna. Ootame põnevusega!
2. Rekordiline Randväli
Palju on koduse alaliidu pressiteadete vahendusel jagatud Randväli rekordite kohta, kuid seepärast on ka meedias levinud väärad numbrid seoses sellega, et mitu rekordit püstitas Maari Randväli. Võtame, siis selle üksipulgi lahti. Individuaalselt parandas ta U-16 vanuseklassi rekordeid 100-200-400m vabaujumise distantsidel ning 50m liblikujumises.
Teateujumiste liikmena püstitas ta kolm täiskasvanute Eesti rekordit, mis olid kõik ühtlasi ka U-18 vanuseklassi rekordid. Seega Randväli saagiks jäi rekordite mõistes - 10 rahvusrekordit.
Kuigi juunioride klassis jäi tal individuaalne kuldmedal võitmata (ta oli võidukas 50m liblikujumises, mis ujuti avatud võistlusklassis), siis oli ta selge juunioride koondise liider ning seda olukorras, kus tuli rinda pista kaks aastat vanemate sportlastega. Kahe hõbemedali ja kahe pronksmedaliga tõi ta Eesti koondisele kõige enam punkte.
3. Miks ujuvad juuniorid teateujumise Eesti rekordeid?
Eesti naisjuunioride võistkond kohendas Eesti rekordeid kolmel distantsil. 4x100- ja 4x200m vabaujumises ning 4x100m kombineeritud teateujumises. Ujumiskauged inimesed ehk mõtisklevad, et kuidas on võimalik, et alles juunioride klassi kuuluvad ujujad purustavad täiskasvanute rekordeid.
Siiski on sellel üsna loogiline seletus. Täiskasvanute tiitlivõistlustele (lühiraja EM ja MM) kvalifitseerub nii vähe naisujujaid, et seal teateujumistes nad startida ei saa. Seetõttu ongi rekordid ujutud kas Põhjamaade meistrivõistlustel või kodustel tiitlivõistlustel. Tänavu olid kõikides teateujumistes võtta Eesti mõistes neli väga hea tasemega ujujat ning tulemus ei ole üllatav.
4. Siim Kesküla näitab positiivseid märke
Eesti ujumiskoondise seisukohast oli feel good story Siim Kesküla. Kuldmedal 200m vabaujumises ning hõbedane autasu poole lühemalt maalt võrdlemisi suurte isiklike rekordite parandustega on hea märk, et hetke parimal Eesti meesjuunioril on potentsiaali teha järgmisel suvel suurem läbilöök rahvusvahelisel tasemel.
Kuigi koduses konnatiigis on ajad 48,98 ja 1:47,00 sellised, mida sooviksid endale paljud ujujad, siis rahvusvaheliselt läbi löömiseks on vaja veel ühte, või isegi kahte, lisakäiku. Suurim proovikivi saab 17-aastasele ujujale olema järgmise aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused, kus tal on potentsiaali murda finaali.
Igatahes on igapäevaselt Tartus Ujumise Spordiklubis treeniv Kesküla huvitav kuju ning vähemalt lühirajal on tema tulemused läinud ülesmäge. Loodetavasti suudab ta koos enda taustatiimiga leida järgmisel poolaastal veel ühe lisakäigu ning rõõmustada ujumisfänne finaalikohaga juunioride EM-il.
5. Kas Lars Sebastian Antoniak on Eesti parim rinnuliujuja?
Lars Sebastian Antoniakist sai 100m rinnuliujumises Eesti läbi aegade 11. meesujuja, kes alistanud minuti piiri. Ta viis isikliku rekordi 59,58 peale, mis on kiirem ka lühiraja MM-i B-normatiivist (59,65), kuid nende täitmise periood lõppes Antoniaki kahjuks kaks nädalat tagasi.
Vastates küsimusele, kas Antoniak on hetke Eesti parim rinnuliujuja meestest, siis lühike vastus on - jah! Ta on Eesti hooaja edetabeli liider 100- ja 200m rinnuliujumises. 50 meetri distants ei ole kunagi olnud tema trumbiks, kuid see ei olegi oluline.
Huvitav saab olema, et kuidas vastab Antoniaki sooritustele Ralf Roose, kes peagi hüppab vette lühiraja MM-il. Aga jaanuaris USA-sse õppima ja treenima siirduv 19-aastane Antoniak tegi Eestis treenides veel viimase hurraa ning arvestades fakti, et ta hakkab treenima USA ühes kõige tugevamas ülikoolitiimis, siis võime järgmised neli aastat näha rinnuliujumises Antoniaki ülemvõimu.
6. Eesti juunioride koondis saavutas teise koha
Radari alt on veidi läbi jooksnud fakt, et Eesti juunioride koondis saavutas kokkuvõttes teise koha. Taani koondis saavutas kodupubliku silme ees ülekaaluka võidu, kuid eestlastel õnnestus alistada nii tugevad Rootsi kui ka Soome koondised.
Tõsi, mõlemal riigil oli paar tugevat ujujat, kes võistlustel ei osalenud, kuid ka Eestil. Näiteks Aleksei Denissov, kes oleks kahtlemata finaalis ujunud mitmel alal. Juunioride koondis toetus eelkõige enda liidritele Randväli, Kesküla, Egle Salu, Kirke Madar, kuid väga hea panuse andsid ka teised koondise liikmed alustades Airon Pajulast ning lõpetades Inessa Sorokiniga.
7. Egle Salu MM-i A-normatiiv
Eesti naisjuunioride ainsa kuldmedali pälvis Egle Salu, kes oli võidukas 100m rinnuliujumises. Ei ole saladus, et Salu tugevaim distants on aga 50 meetri sprint, kus ta läbis kaks basseinipikkust rinnulistiilis ajaga 30,28.
Tänavuse lühiraja MM-i A-normatiiv oli 30,45. Siiski peaks Salu aeg olema piisav, et talle kindlustada koht järgmise aasta lühiraja EM-i koondises. Enne seda ootab teda suvine juunioride EM, kus pärast neljandat kohta sel aastal on tal hea võimalus tõusta poodiumile.
Teatavasti vaatab ka Salu USA suunas ning see süsteem peaks sobima talle suurepäraselt, kuna tegemist on väga jõulise ujujaga ning ameerikamaal on suur fookus just üldfüüsilise võimekuse parandamisel.
8. Kas Romanjuk alistab MM-il Jefimova?
Maria Romanjuk oli Põhjamaade meistrivõistlustel stardis, sest MM-il on tema alade valik piiratud. Rinnuliujumises hüppab ta vette 200 meetri distantsil, kus tal on ka võrdlemisi head väljavaated alistada üle pikkade aastate kodune liider Jefimova.
Jefimova ei ole teinud saladust, et talle ei meeldi ujuda 200 meetri distantsi ning Romanjuk näitas 50- ja 100m rinnuliujumise aladel isiklikke rekordeid, mis tähendab, et kiirust on tal rohkem kui kunagi varem. Kui 28-aastane Romanjuk suudab MM-il panna kokku enda elu parima kiiruse ning vastupidavusest tal puudust ei ole, siis võime lõpuprotokollis näha kogenuma koondislase nime eespool Jefimovat.