Otse põhisisu juurde

Kesküla ja Mõtsnik tegid koolinoorte Gümnasiaadi finaalis korralikud etteasted



Bahreinis jätkuvatel U-18 vanuseklassi koolinoorte Gümnasiaadil ujusid eelviimasel võistluspäeval end finaali Siim Kesküla ja Kirke Mõtsnik. 

Noormeeste 100 meetri vabaujumises pääses eelringidest paremuselt kuuenda ajaga finaali Siim Kesküla. Eelujumistes aega 51,37 näidanud eestlane suutis finaalis enda tulemust veelgi parandada saades kirja 51,24, mis andis viienda koha ja on eestlaste seni parim individuaalne sooritus. 

50 meetri basseinis toimuval võistlusel jäi eestlast medalist lahutama 36 sajandikku. Isikliku rekordi ujunud Kesküla tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis 15. kohale. Eesti kuni 18-aastaste noormeeste tippmark on 49,88, mis kuulub Ralf Tribuntsovile. 

Kirke Mõtsnik pani neidude 800m vabaujumise finaalis kokku südika ujumise. Eelujumistes enam kui 20-sekundiga isiklikku rekordit (9.19,21) kohendanud Mõtsnik suutis finaalis tippmarki veelgi nihutada. 

Eestlanna läbis finaalis 800 meetrit ajaga 9:16,95, mis andis kaheksanda koha. Viimati nähti Eesti naisujuja poolt sellest kiiremat ujumist aastal 2016. 

Finaalis ujus ka Eesti sega 4x100m vabaujumise teatenelik. Võistkond koosseisus Oliver Kuulpak, Siim Kesküla, Isabel Annus ja Mirtel Merimaa ujusid Eesti tiimi viiendale kohale. 

Jürisoo ja Raudsepp napilt finaalist väljas

Väga lähedal finaalikohtadele olid Miriam Jürisoo ja Britt Raudsepp. Jürisoo jäi esimesena finaaliukse taha neidude 50m liblikujumises. Ta sprintis basseinipikkuse ajaga 28,64, viimasena kaheksa parema sekka oleks viinud kuus sajandikku kiirem tulemus. 

Britt Raudsepp sai 200m kompleksujumises ajaga 2:28,16 kirja 11. koha. Edasipääsust finaali jäi lahutama vähem kui pool sekundit. Medalimängu oleks viinud tulemus 2:27,67. 


POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.