Otse põhisisu juurde

Kuljus treeningutest USA-s: kogu aeg tuleb kiiresti ujuda



Tänavusest hooajast Arizona Ülikoolis õppiv ja treeniv Eesti koondislane Lars Kuljus sõnab, et on eluga suure lombi taga harjunud, kuid usub, et suudab basseinis olla veel kiirem. 

Reedel ja laupäeval pidas Kuljus enda hooaja esimese koduvõistluse, kui võõrustati Utah Ülikooli meeskonda. Tasavägises duellis tuli külaliste nappi paremust tunnistada skooriga 159.5 - 140.5.

Eestlane startis kahel individuaalsel distantsil ja aitas meeskonda kahes teateujumises. Kuljus oli viies 200 jardi vabaujumises (1:39,01) ning lõpetas kuuendana 200 jardi seliliujumises (1:51,97).

4x100 jardi vabaujumises usaldati Kuljusele avavahetus, kus ta sai kirja 44,89. Arizona esimene võistkond saavutas võidu ja teises võistkonnas ujunud eestlane lõpetas kolmandana.

"Üldiselt ma rahule ei jäänud," rääkis 19-aastane ujuja, kes võistles treeningvarustuses. "Ei olnud rahul aegade ega kohtadega, sest tean ma saan paremini. Olen positiivne ja õpin vigadest ning proovin kahe nädala pärast Lõuna-California Ülikooli (USC) vastu paremini ujuda."

Uus treeningsüsteem ja edukas koolipingis

Viimased kaks kuud on Kuljus treeninud täiesti uue süsteemi järgi ning tunnistab, et alguses oli see üsna harjumatu. "Siin me treenime täiesti teistmoodi võrreldes Eesti süsteemiga," selgitab eestlane.

"Palju vähem on pikalt ja aeglaselt ujumist võrreldes Eestiga. Arizonases tuleb trennis kogu aeg kiiresti ujuda, kuid olen nüüd sellega juba harjunud. Tunnen end treeningutel päris hästi ja suudan kiirete poiste kannul püsida," lisas ta.

Lisaks treeningutele on Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlane edukas ka koolipingis ja on suutnud nii treeningud kui ka õpingud hästi tasakaalus hoida. "Kooliga olen harjunud hästi ja tunnen, et õppimisega läheb väga hästi ja suudan kooli, ujumist ning vaba aega hästi tasakaalus hoida."

Ameerika ülikoolisüsteemi ujumistreeningud on reeglina ülesehitatud jardibasseini treeningutele. Kuljus tunnistab, et ei näe väga suurt erinevust jardi ja meetrite basseinil. "Ajaline vahe on mõlemal basseinil tegelt päris suur, kuid treeningute mõttes väga suurt erinevust ei ole," märgib ujuja.

Tulevikku silmas pidades arvab Kuljus, et jardibasseinis kujunevad tema põhialadeks 100- ja 200 jardi vabaujumise distantsid.

"Seni olen enamasti küll võistelnud seliliujumise distantsidel, aga arvan, et 100- ja 200 jardi vabaujumised on minu põhialad ning pigem keskendun nendele. Kuigi ma ei välista, et vahepeal võistlen ka 50- ja 100 jardi seliliujumises ning isegi 500 jardi vabaujumises," ütles ta lõpetuseks.


POPULAARSED POSTITUSED

UJUMISTÄHED 2025: Jäärats ja Kivirand olid noorte konkurentsis klass omaette

Aasta 2025 on tegemas enda viimaseid tõmbeid ja kuni aasta lõpuni teeb PriitSwim erinevaid aastat kokkuvõtvaid meenutusi. Kui panna ritta kuni 14-aastaste Eesti ujujate pingerea, siis kõige eredamalt säravad Emily-Pärli Jäärats ja Richard Kivirand. 

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

18-aastane Ungari ujuja sai hakkama fenomenaalse esitusega

Tänavu 18-aastaseks saanud Ungari ujuja Kristof Milak ujus riigi meistrivõistlustel suurepärase tulemuse 200 meetri liblikujumises. Viimati näidati nii kiiret tulemust aastal 2009 mille autoriks oli Michael Phelps.  Milak läbis 200 m liblikat ajaga 1.52,71 , mis on viimase üheksa aasta parim tulemus sel distantsil. Viimati ujuti sellest ajast kiiremini 2009. aasta Rooma MM-il kui Phelps ujus maailmarekordiks 1.51,51.