Otse põhisisu juurde

SHANGHAI JÄRELKAJAD: Zirk "päästis" ühe kahest häbipostis olnud Eesti rekordi

Tänavuse aasta esimene MK-etapp on nüüdseks juba ajalugu. Eesti ujujad teenisid neli finaalikohta, mida kaunistas Kregor Zirki kolmas koht ja Eesti rekord 1500 meetri vabaujumises.


25-aastase Zirki rahvusrekord 1500 meetri vabaujumises päästis ühe kahest häbipostis olnud Eesti rekordi. Eelnev väide on ehk draamatiline liialdus, sest iga Eesti rekord on eriline ja omapärane, kuid nagu ütlevad klassikud: statistika ei valeta.

Millest jutt? Eesti rekorditeraamatus oli enne Shanghai MK-etappi kaks meeste tippmarki, mis olid nõrgemad kui naiste maailmarekordid samal distantsil. Mitte eriti üllatavalt oli selleks alaks 1500 meetri vabaujumine, nii 25 kui ka 50 meetri basseinis.

Naiste maailmarekord Eesti meeste rekord
1500 VAB (25m) 15:08,24 14:54,47
1500 VAB (50m) 15:20,48 15:46,49

Enne Zirki rahvusrekordit oli 1500m vabaujumise Eesti rekord numbritega 15:15,25. Naiste maailmarekord, mis kuulub Katie Ledecky nimele, on lausa seitse sekundit kiirem ajaga 15:08,24. Kuna Zirk ei olnud viimased kaheksa aastat seda distantsi ujunud, siis põhiküsimus enne tema 1500 meetri starti oli, et kui palju kiiremini ta kehtivast rahvusrekordist ujub.

Zirk sai kirja 14:54,47 ning "päästis" häbipostis olnud Eesti rekordi. Vaatamata sellele, et eestlane teenis medali ja kõrged punktid pikal vabaujumise distantsil, siis Shanghai etapi parima etteaste tegi ta 400m vabaujumise distantsil, kus ta sai kirja karjääri kolmanda aja 3:41,16 ja oli paari kümnendiku kaugusel isiklikust tippmargist. 

Ainult üks Eesti rekord veel häbipostis

Pärast Zirki ujumist on nüüd ainult üks Eesti meeste rekord aeglasem kui kehtiv naiste maailmarekord ja see ilmselt jääb veel nii mõneks ajaks. 50 meetri basseini Eesti tippmark 1500m vabaujumises on naiste maailmarekordist lausa 26-sekundit aeglasem. 

Katie Ledecky nimel olev ilmarekord on numbritega 15:20,48. Eesti kehtiv meeste rekord on 15:46,49. Eesti meesujujate parim tulemus platseeruks naiste kõigi aegade tulemuste edetabelis alles 54. positsioonile. 

Kahtlemata oleks huvitav näha Zirki ründamas seda distantsi ka 50 meetri basseinis, kuid see tundub pigem ebareaalne. Esiteks, nõuaks see eraldi ettevalmistust ja kuna Zirki põhialaks on 200 meetri distants, siis oleks see päris suur kursi muutus. 

Teiseks, lühiraja 1500 meetri vabaujumine erineb väga suurelt olümpiabasseinis ujutava distantsiga ning vähe tõenäoline, et eestlane seda naudiks. Tiitlivõistlustel Zirk kindlasti seda distantsi enda menüüsse ei lisa, mis tähendab, et naiste maailmarekordit peavad jahtima teised Eesti meesujujad. 

POPULAARSED POSTITUSED

Jefimova teenis USAs taas võidu, Iltšišin ujus debüüdil suure Eesti rekordi

USAs jätkuva üliõpilasliiga NCAA põhihooajal teenis Eneli Jefimova järjekordse võidu rinnuliujumises ning pani esmakordselt end sel hooajal proovile kroolisprindis. Harvardi ülikooli eest debüüdi teinud Mark Iltšišin kohendas Eesti rekordit enam kui 15-sekundiga. 

Koger ja Kivirand Euroopa edetabeli tipus! Eesti noorujujad näitavad vägevat taset

2026. aasta lühirajahooaja lõpuni on veel kaks kuud, kuid Eesti kuni 14-aastased noorujujad teevad Euroopa edetabelis kõva lärmi. Richard Kivirand ja Kristofer Koger asetsevad tabeli tipus, aga esikümnesse on ujunud veel Maru Reinsoo, Ron Einar Pirnipuu, Katriin Kont ja Richard Kesperi. 

Seitse aastat, null basseini ja miljon vabandust. Mis kurat toimub Eesti olümpiaujulaga?

Eestil on olümpiaujula. Vähemalt paberil. Seda on viimase seitsme aasta jooksul ehitatud pressiteadetes, poliitikute lubadustes, arhitektide arvutites ja lõpututes koosolekutes. Ainult üks pisike probleem on jäänud – basseini ennast pole kusagil.

Selgus sprindialade kvalifikatsioonisüsteem LA olümpiale, aga õhus endiselt mitmeid küsimusi

Ujumise katuseorganisatsioon World Aquatics teatas sel nädalal Los Angelese olümpiamängude kvalifikatsioonisüsteemi 50 meetri selili-, rinnuli- ja liblikujumise aladel. Kuigi üldine protsess oli ujumiskogukonnale juba varem teada, siis endiselt on õhus mitmeid küsimusi.

6 tähelepanekut 2026. aasta ujumise MK-sarjast

Ujumise MK-sari on aastal 2026 saanud enda lõpplahenduse ning kolme nädala jooksul juhtus veeradadel nii mõndagi. PriitSwim otsis välja kuus tähelepanekut ning nende hulka kuuluvad nii eestlaste esitused, World Aquaticsi piinlik stardinimekiri ning eelvaade Pekingi lühiraja MMile.

MK-ETAPI EELVAADE: Venemaa punnis muskel, hullunud professor ja Eesti medalivõimalused

Neljapäeval antakse start aasta viimasele MK-etapile, mis leiab aset Astanas. Kas Venemaa koondis jätkab muskli punnitamist? Kas hullunud professor võtab maailmarekordi enda nimele ja kas Eesti duo Tribuntsov-Zaitsev saavad medali kätte?