Tõsi, suurem osa nendest medalitest on võitnud Leedu ujumise suurim staar Ruta Meilutyte, aga tema selja taga teevad suurepäraseid esitusi nii täiskasvanute kui ka juunioride koondised.
Tänavu 100. sünnipäeva tähistanud Leedu Ujumisliit sai õiguse korraldada Vilniuses Euroopa juunioride meistrivõistlused. Kuidas neil läks? Nad olid võistluste üks edukamaid riike võites kokku seitse medalit, millest neli olid kuldsed. Mis on leedukate suure edu taga?
Nagu igal heal asjal on ka Leedu ujumise eduloo juures mitu erinevat tahku. Nurgakivi sai laotud 2012. aastal, kui toona 15-aastane Ruta Meilutyte šokeeris maailma ning krooniti 100m rinnuliujumises olümpiavõitjaks. Hüppeliselt tõusis huvi ujumisspordi vastu, rajati mitmeid basseine erinevatesse Leedu piirkondadesse, kaasati rohkelt erasponsoreid ning üritati välja töötada süsteem, mis toodaks potentsiaalseid tšempioneid.
Neli erinevat võitjat
Suvel toimunud Euroopa juunioride meistrivõistlustel mängiti lausa neljale erinevale leedukale riigi hümni. Ühe ujuja võit on talendi leidmise küsimus, nelja erineva ujuja võit on süsteemne tegevus tuleviku suunas, kus oleks väga palju õppida ka eestlastel.
Kõik neli Euroopa juunioride meistriks kroonitud ujujat treenivad ka erinevates klubides, mis on järjekordne kiidulaul leedukatele. Eriti muljetavaldav oli 15-aastase Tajus Juska esitus 100m vabaujumises, kus ta võidutses ajaga 48,74. Olgu võrdluseks toodud, et Eesti rahvusrekord sel alal on 49,44.
Juska esitus oli muidugi fenomenaalne ning tal on võimalus juunioride klassis madistada veel kolm aastat. Pariisi olümpiamängudel sulgus poolfinaaliuks ajaga 48,4, mis loob noorele Juskale väga head väljavaated nelja aasta pärast toimuvateks olümpiamängudeks.
Väärtuse pakkumine ujujatele ja treeneritele
Leedu Ujumisliit on võtnud suuna, et pakkuda väärtust ujujatele ja treeneritele. Olgu selleks rahalised auhinnad ujumisvõistlustel (sh noortele), rahvusvahelisi tippvõistlusi täiendav kodune võistluskalender või treenerite tegevusi toetav arenguprogramm.
Arenguprogramm on leedukatel kuues erinevas osas. Alustades ujumise algõppest ning lõpetades võistluste ja treeningute planeerimisega. See ei ole ühe suvalise funktsionäri üllitis, vaid erinevate spetsialistidega (arstid, psühholoogid, toitumisnõustajad, üldkehalise ettevalmistuse treenerid jne) kokku pandud teeviit treeneritele ja ka lapsevanematele.
Arusaadavalt on erandeid kõikides programmides ja päeva lõpuks loeb ka treenerite ning ujujate isiklik ambitsioon. Kuid tugisüsteemina on Leedu Ujumisliit teinud kõik, et anda potensiaalsetele tulevikutegijatele võimalused pürgida tipu poole.
Mõni näide arenguprogrammist: Nad on üksipulgi lahti võtnud teekonna ujumise algõppest tippujumiseni. Kuidas ja millal on õige aeg identifitseerida talendid. Mis vanuses peaks sportlastel olema teatud oskused - näiteks kolme punkti skaalal, et kui oluline on vanuses 12 keskenduda kilometraažile, tehnikale, aeroobsele võimsusele jne. Nagu eelnevalt mainitud siis kogu programm on kokku pandud riigi erinevate spetsialistide toel.
Eesti ujumise suurim murekoht tänasel päeval on just süsteemitu tegevus. Meil on peale kasvamas uue põlvkonna treenerid, kes kasutavad tänapäeva tehnoloogia parimaid vidinaid ja treeningute praktikaid, kuid seda kõike peab toetama üldine süsteem, mis loob tervikliku pildi. Hea võrdlusena võib kasutada F1 analoogiat: sa võid olla parim sõitja, aga kui tiim ja auto on keskpärane, siis ei ole võimalik ka poodiumile tõusta.
Hea eeskuju eestlastele
Leedu Ujumisliit on äärmiselt hea eeskuju eestlastele paljude erinevate nurkade alt. Lõppenud Pariisi olümpiamängudel ujus esmakordselt kaks eestlast finaalis, kuid see ei ole kahjuks süsteemse tegevuse vili. Kregor Zirk on alates 15-ndast eluaastast treeninud välismaal ja Eneli Jefimova sugused ujujad kerkivad esile kord sajandi jooksul.
Väga hästi on leedukad kaasanud erasponsoreid, et toetada ujujate/treenerite teekonda tipu poole. Jah, neil on parem infrastruktuur kui meil, aga nad kasutavad seda ka täies mahus ära. Tuues taaskord võrdlust eestlastega, siis meil erasponsorite toetus alaliidule on praktiliselt nulli lähedane. Nähes peale olümpiamänge Eesti alaliidu funktsionäride soovimatust seda olukorda parandada, siis ei saa ka meie noortele ette heita, et neil on keeruline Euroopas ja maailmas tippkonkurentsis püsida. Hetkel on Eestis ainuke võimalus tippu pürgida luues erinevatest spetsialistidest koosnev tiim või siirduda piiri taha.
Suvel toimunud Euroopa meistrivõistlustel said leedukad hakkama taaskord millegi imelisega. Nad võidutsesid meeste 4x200 meetri vabaujumises. Väikese riigi jaoks kokku saada neli väga heal tasemel meest on väga kõva sõna, aga panna kokku nelik, mis kroonitakse Euroopa meistriks ei ole kindlasti juhus.
Kui võrrelda Eesti ja Leedu noorujujaid kuni vanuseni 14, siis võib üsna kindlalt väita, et eestlased on praktiliselt igas vanuseklassis (10-14a) kokkuvõttes kiiremad ja paremad. Suurim erinevus tuleb vanuseklassis 14-18a ning siin lööbki välja leedukate süsteemne tegevus, kus talentide arengut vaadeldakse pikas perspektiivis.